Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Cisco Systemsi tähetund on käes
Üheksakümnendate lõpu tehnoloogiabuumi üheks peamiseks kangelaseks ning pärast mulli lõhkemist antikangelaseks kujunenud võrguseadmete tootja Cisco Systems on viimastel aastatel sattunud taas laiema üldsuse huviorbiiti.
Alates eilsest on ettevõtte aktsia maailma tuntuima indeksi, Dow Jonesi tööstuskeskmise koosseisus.
Tänu General Motorsi pankrotile trügis Cisco viimaks USA 30 prestiižikama börsiettevõtte hulka.
Ehkki üsna noor, on Cisco ambitsioonid olnud suured kogu aeg. Maailma juhtiva arvuti- ja internetivõrkudele seadmeid valmistava Cisco Systemsi asutasid 1984. aastal kaks Stanfordi ülikooli töötajat. Avalikuks ettevõtteks sai Cisco 1991. aastal, pärast seda hakkas kompanii tulu kasvatama peamiselt ülevõtmiste teel. Üheksa aastaga omandas Cisco üle 70 kompanii. Aastatel 1999-2000 ulatus ülevõtmiste tempo keskmiselt kahe kompaniini kuus.
Toona tabas Ciscot Ikarose saatus - 2000. aasta märtsis sai ta korraks isegi suurima turuväärtusega ettevõtteks maailmas, pärast seda kukkus aktsia hind 86 protsenti, nagu muinaskangelasel pärast lendamist päikesele liiga lähedale.
Seejärel oli Ciscost üsna vähe kuulda. Uus inkarnatsioon, mida nad ise kutsuvad Cisco 3.0-ks, algas 2007. aastal ning eriti suure hoo sai see sisse eelmise aasta lõpul.
"Cisco Systems hakkab trügima koduelektroonikasse", "Ciscos arenevate turgude gambiit", "Cisco kavatseb suurt sissetungi serverite turule" - need on vaid mõned juhtivate majanduslehtedes- ning ajakirjades viimase poole aasta jooksul ilmunud pealkirjadest. Kokku tegutsetakse kuues valdkonnas, mille igaühe potentsiaalne turg on 10 miljardit dollarit.
Kompanii eesmärgiks on hõlmata internetiajastul samasugune positsioon, nagu oli 1970. aastate suurte arvutite ajal IBMil või 80ndatel ja 90ndatel tarkvaragigandil Microsoft.
Ettevõtte tegevjuht John T. Chambers kinnitas ajakirjale BusinessWeek, et on võimalik, et aasta jooksul sisenetakse 50 uude turgu. "Me oleme liikumas uutesse valdkondadesse kiirusega, mida pole mitte keegi eales varem katsetanud," kinnitas ta.
Muidugi, taoline ekspansioon on küllaltki riskantne.
Kui ma kuulsin paar nädalat tagasi, et John Chambers on elevil, läksin elevile ka mina. Ma ütlesin endale, et "lõpp peaks olema lähedal", nagu lausus ajakirjale Fortune tuntud tehnoloogiasektori ekspert Fred Hickey.
Cisco suurimaks probleemiks on asjaolu, et laienemisega asub ta otseselt konkurentsi pakkuma oma kõige olulisematele partneritele, kes müüvad 80 protsenti Cisco toodetest. IBM, Dell ja Hewlett-Packard müüvad miljardite kaupa erinevaid Cisco seadmeid ja muid juppe, kui nad ettevõtete jaoks arvutisüsteeme ehitavad. Analüütikute hinnangul müüb IBM näiteks Cisco tooteid aastas umbes kolme miljardi dollari eest.
Kui 2004. aastal kuulus Cisco müügimeeskonda 13 000 inimest, siis nüüd 23 000.
Mõningatele ohtudele vaatamata on Cisco aktsia üsna atraktiivne. Muljetavaldavad on ettevõtte bilansis olevad 33 miljardit dollarit vaba raha, mis on isegi rohkem kui naftagigant Exxon Mobilil (suurima vaba raha hulgaga ettevõte).
Bloombergi andmetel soovitavad üle poolte ettevõtet katvatest analüütikutest aktsiat osta, 40 protsenti soovitavad hoida ning kaks soovitavad väärtpaberit müüa.
Uude, eriti tuntud indeksisse arvamist loetakse tavaliselt aktsia jaoks positiivseks.
Küsimus pole mitte üksnes selles, et tuntud indeksisse sattumine on kutsumine väljavalitute klubisse (mida Dow Jonesi tööstuskeskmisse sattumine kindlasti on), vaid eelkõige selles, et siis hakkavad aktsiaid ostma ka indeksifondid (nii tavalised investeerimisfondid kui ka börsil kaubeldavad).
Tõsi, investeerimisajakirja Barrons blogija Bob O'Brien tuletas meelde, et Dowsse arvatud eelmiste tehnoloogiaettevõtete, Microsofti ja Inteli aktsiaga toimuv oli katastroof. Microsofti aktsia hind on kukkunud pärast seda 77 ning Inteli aktsia 71 protsenti. Samas rahustas ajakiri investorid maha, et Ciscoga seda ei tohiks juhtuda.