Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muutus raha juhtimises vähendas laenumahtu
"Varasematel perioodidel paigutati likviidsust peamiselt teiste pankadega tehtud väärtpaberitega tagatud rahaturutehingute (repode) vahendusel, siis nüüd investeeritakse pigem lühiajalistesse kvaliteetsetesse välisvõlakirjadesse," põhjendas Marnot Eesti Panga statistikat väärtpaberite tagatisel laenu mahu kahanemise kohta.
"Kohaliku turu ja klientidega nendel numbritel seost pole," kinnitas ta, kas antud number võiks viidata sellele, et pangad on saanud endale raskustesse sattunud laenuklientide väärtpaberid.
Nordea krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari sõnul on võimatu selliste üldiste andmete põhjal konkreetseid järeldusi teha. Samas pakkus ta võimalikke variante. "Laenud on tagastatud ja tagatised vabastatud," oli üks Kähari variant. Teise variandina on tema sõnul tagatised realiseeritud ja müüdud kolmandale isikule või on krediidiasutused need omandanud. "Tagatised on muutunud väärtusetuks ja vabastatud," rääkis Kähar.
Sampo Pank teatas, et täpsemat kommentaari väärtpaberite teemal võiks küsida statistika autorilt ehk Eesti Pangalt.
SEB infojuht Silver Vohu märkis, et SEBs ei ole midagi erilist toimunud ning numbrites ei tohiks varasemaga võrreldes muutusi olla.
Väärtpaberitagatisega laenude mahu vähenemine tulenes peaaegu täies mahus finantseerimisasutustele väljastatud laenumahu vähenemisest. Finantseerimisasutustele väljastatud laenumahu kuised kõikumised on võrreldes muude sektoritega suured, mistõttu ei saa antud laenumahu vähenemist pidada erakordseks. Võimalik, et väärtpaberi tagatisel võetud laen maksti pangale lihtsalt tagasi, aga täpsemalt saavad kommenteerida siiski pangad.