Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pooltes teenindusettevõtetes avastati maksurikkumisi
"Tulenevalt riskianalüüsist prognoosisime rikkumiste avastamist ja seda ka suurreid näitas," ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe.
Reidis osales rekordarv ametnikke, kokku kontrolliti ligi 300 ettevõtte tegevuskoha majandustegevust, teatas maksu- ja tolliamet. Reidi käigus kontrollis üle 170 maksuhalduri väikepoode, kohvikuid jm, kus ameti analüüs viitas võimalikule maksuriskile.
Reidi käigus tuli ette ka juhtumeid, kus ettevõtte töötajad haarasid oma asjad ja jooksid ära, kui maksuhalduri ametnikud end esitlesid.
Maksu- ja tolliamet teatas, et ei saa avaldada ettevõtete nimesid, kuna teave on käsitletav maksusaladusena.
Kontrolliobjektid valiti välja tuginedes ameti riskianalüüsile. Kontrollitavate ettevõtete hulgas oli ka selliseid ettevõtteid, kelle suhtes on maksuhaldurile laekunud vihjeid maksudest kõrvalehoidmise kohta.
"Praegu analüüsitakse kontrollide käigus tuvastatud informatsiooni. Esimese meetmena antakse isikutele endale võimalus puudused kõrvaldada. Seni ei ole veel kedagi karistatud, kuna menetlused on alles pooleli," ütles ameti pressiesindaja
Kontrollid tehti ühel ajal kahekümnes linnas. Tegevusaladest oli hõlmatud kaubandus, toitlustus, majutus, iluteenindus jne.
"Kuna kontrollid alles käivad, siis täpsetest summadest on vara rääkida," lisas amet.
Kontrolli käigus uuriti, kas äriühingus tööl olevad isikud on maksuhaldurile esitatavates maksudeklaratsioonides kajastatud, samuti kas ja kuidas on korraldatud üldine arvepidamine.
Esmane reidi tulemuslikkuse analüüs näitab, et hinnanguliselt pooltel äriühingutel avastati puudusi, mis seisnesid käibe varjamises või ümbrikupalga maksmises.
Veermäe ütles, et praeguses majandusolukorras peab maksuhaldur õiguskuulekuse suurendamise nimel rohkem kasutama kontrollimeetmeid. Amet otsustas suurreidi läbi viia, kuna analüüs näitas, et tegevusvaldkondades, kus arveldamine toimub suures osas sularahas, on maksuriskid oluliselt kõrgemad.