Tehnoloogia kolib kaugele pilvele

Ettevõtted on suuresti üles ehitatud massiivsetele arvutivõrkudele ja -seadmetele, milleta normaalne igapäevane funktsioneerimine oleks ilmselt suhteliselt võimatu. Et asju lihtsustada ja võimaldada muudele valdkondadele keskendunud ettevõtetel infoprobleemidega tegelemine peast välja heita, on üha enam hakanud levima serveripilvede kasutamine (cloud computing). Sisuliselt aitavad serveripilved n-ö majutada ettevõtete kogu infobaasi nii, et töötajatel on vaja vaid arvutit ja internetiühendust. Suured serverite ruumid ja hooldajate armeed kolivad ettevõttest välja sellesama pilve peale. Kui esialgne investeering kõrvale jätta, vähendab pilvekese kasutamine oluliselt kulutusi serverite ülalhoidmisele, mistõttu on tehnoloogia levik paljulubavaks tuluallikaks seda pakkuvatele ettevõtetele.

Ostvad ettevõtted peavad maksma vaid teatud tasusid vastavalt tellitud teenusemahule ja vastavalt kasutatavale serveriruumile. Ka hoolduse pärast ei pea ise muretsema, võimalikud probleemid on koos kõige muuga outsource'itud võõrustaja vastutusele. Arvestades, et konsultatsioonifirma Gartner andmetel läheb ettevõtetel igast kümnest tehnoloogiale kulutatud dollarist kaheksa süsteemide parandusele ja putitamisele, saaksid nad oma kuluread märkimisväärselt kõhnemaks näljutada.

Üheks tuntumaks teerajajaks tehnopilvede puhumisel on seni olnud Google oma laialt kasutatava Google Apps veebilahendusega, kus kasutajad saavad tervete ettevõtete viisi sealtkaudu hallata nii oma e-kirju ja dokumente kui ka suhtluskanaleid ja kalendreid. Eriti mugavaks muudab see elu neile, kelle töötajad on laiali paisatud üle maailma ning ettevõttesisestele võrguketastele ligipääs on keerulisem.

Serveripilved on kas avalikud või isiklikud. Avalike pilvede suurim pakkuja on praegu internetipood Amazon, kes müüb teenuseid kõigile interneti ligi pääsevatele kasutajatele.

Isiklikud pilved on rohkem korporatsioonide rida, kus võõrustajate juurde paigutatud infobaasile on ligipääs vaid kindlatel inimestel. On võimalik luua ka isiklik pilv läbi avaliku pilve, mis muudab rakenduse virtuaalseks isiklikuks pilveks.

Suurimaks serveripilvede võõrustajateks on praegu juba mainitud Amazon, Salesforce.com, IBM, Oracle ja Microsoft. Neid ettevõtteid tasub lähematel aastatel pisut terasemalt jälgida, sest Merrill Lynch on järgmise nelja aasta nägemuses prognoosinud serveripilvede turu kasvamist 95 miljardile dollarile, mil sinna peaks kolima umbes 12 protsenti globaalsest tarkvaraturust.

Ka ettevõtetel endil on lootused päris suured, Microsofti juht Steve Ballmer on uue suuna märkinud isegi selle majandusaasta prioriteetide esiviisikusse oma "tarkvara-pluss teenused"-versiooniga.

Siiski võtab iga muutus aega, seda enam kui tegemist on radikaalse ümberkorraldusega. "Raske on pöörata suurt laeva väga kiiresti," sõnas ka Gartneri juhtiv asepresident Daryl Plummer. Pööramist aeglustab ka põhjendatud hirm turvalisuse pärast, sest korporatiivsaladuste avalikustamine laiemale üldsusele ei ole kindlasti mitte ühegi ettevõtte suuremaks huviks. Ohtrate tulemüüridega varustatud privaatne pilv peaks olema juba kaunis turvaline, aga siiski veel jõudsalt arenev ettevõtmine.

Serena Software juht Jeremy Burton peab serveripilvi suurepäraseks abiliseks ettevõtte juhtimisel, sest infole saab väga kiiresti ligi vaid nutitelefoni nuppe klõbistades ning tänu valitud lisafunktsioonidele saab veebilehel hetkega kõigest ka parema ülevaate. "Sa ei saa olla ettevõtte juht kontorinurgas. Sa pead käima ringi ja inimestega suhtlema," kiitis Burton uue tehnoloogilise võimaluse vabastavat mõju.

IT-maastik on põnevate arengute lävel. Usutavasti on pilvisus infotaevas lähiaastatel oluliselt tihenev.