Eesti riigi tervis Läti omast tugevam

Baltimaid jälgiv ja esimesena meile devalveerimisohtu teadvustanud Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen pidas võtmeerinevuseks Eesti ja Läti vahel riikide finantsolukorda, mille pööras meie kasuks heal ajal reservi kogumine. "Eesti õnn on see, et teil on praegu rohkem aega riigi majandamist korrastada. Lätil võib halvimal juhul raha kohe otsa lõppeda," sõnas Christensen.

Investeerimisfirma Trigon Capitali suuromanik Joakim Helenius nõustus, et Eesti suur trump on headel aegadel kogutud reservid. Läti ei kogunud reservi ja oli Eestist veelgi agressiivsem kulude suurendamisel, nentis Helenius.

Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on Läti ja Eesti majandusseosed oluliselt väiksemad, kui arvatakse, näiteks suurema osa kaubavahetusest moodustavad transiitkaubad. Pigem on seos kahe riigi vahel mentaalne, nentis Lauri. "Läti riigisektor oli muu majandusega võrreldes suurem ja ebaefektiivsem kui Eesti oma ning Läti eelarve on olnud peaaegu kogu aja puudujäägis, samuti pole neil kogutud reserve," tõi Lauri välja erinevusi.

Eesti oluliseks eeliseks Läti ees pidasid nii suurinvestor Helenius kui ka Läti endine rahandusminister Uldis Osis meie põhjanaabrit Soomet. "Soome on nagu meie sõbralik suur vend, samas kui Läti suur vend on ainult Venemaa, kes pole nii sõbralik," nentis Helenius. Ta tõstis esile Soome ja Eesti vahelist tihedat koostööd ja Soome ettevõtjate huvi Eestisse investeerimise vastu. "Mina tunnen, et Eestil läheks paremini, kui ta seostaks end tugevamalt Põhjamaade, mitte Baltimaadega," rääkis ta. Helenius uskus, et raskel ajal on Soome valmis Eestile toeks olema koos Rootsiga, kes on meiega tihedalt seotud pangandussektori kaudu.

Erinevustest kahe riigi vahel tõi Uldis Osis välja, et Eesti ettevõtjad ja poliitikud on käitunud ettevaatlikumalt ja vähem priiskavalt kui Läti kolleegid. Samuti oli laenubuum ja selle praegune laastav mõju Lätis tunduvalt massiivsem kui Eestis.

Kuigi Eesti ja Läti vahel erinevustest puudu ei ole, nentisid analüütikud, et kui Läti latt peaks devalveeritama, on surve Eestile sama teed minna suur. "Lätis on devalveerimise tõenäosus 50 : 50, aga kui nemad devalveerivad, teeb Eesti sama 70-80protsendilise tõenäosusega," arvas Osis.

Tema sõnul tekib paratamatult ahelreaktsioon, millest ei pruugi Eestit päästa ka Põhjamaadest raha laenamine. "Laenuraha läheks musta auku ja peagi saabuks tasumise tund," hoiatas Osis.

Danske analüütik Chris-tensen nentis, et Eestil tasub valmistuda halvimaks, kuid loota parimat.

"Devalveerimine on poliitiline otsus, mitte halb või hea lahendus. Jätan selle otsuse oma heale sõbrale Jürgen Ligile, kes ise ilmselt mind enda sõbraks ei pea," ütles analüütik naljatades.

Esmaspäeval Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldtiga kohtunud peaminister Andrus Ansip ütles majandusajalehele Financial Times, et ei usu Läti lati devalveermist, kuid rõhutas, et kui see siiski peaks juhtuma, ei sunni see veel Eestit oma fikseeritud valuutakursist loobuma.

Ansip juhtis tähelepanu, et Läti annab vaid 9% Eesti ekspordist, nii ei tähendaks lati võimalik devalveerimine Eesti firmadele ületamatut konkurentsiprobleemi.

Ärimees Helenius oli optimistlik ning soovitas Eestil devalveerimine iga hinna eest ära hoida. Heleniuse sõnul ei anna ühekordne devalveerimine investoritele mingit kindlust, et seda ka teist korda ei tehta. "Usaldus kaob," sõnas ta.

Oleme koos Euroopa Komisjoni ja teiste Läti abiprogrammi osalistega jätkuvalt veendunud, et fikseeritud vahetuskursi hoidmisel põhinev programm on kõige mõistlikum viis Läti majanduse ja eelarvepoliitika kohandumiseks, ütles rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.

Devalveerimine ei aitaks Sääliku sõnul kuidagi paranda Läti majanduse konkurentsivõimet, sest Läti eksport on väga suure impordisisaldusega. Samuti on devalveerimisel vastakas mõjule inflatsioonile. Tööjõu vaba liikumise tingimustes oleks palkade suhteline odavnemine üsna lühiajaline. Vaadates seega meie lõunanaabrite praegust olukorda, ei baseeru kuulujutud ja meediahuvi lati võimaliku devalveerimise üle eriti ratsionaalsetel alustel, nentis Säälik.

Läti rahandusminister Einars Repše kinnitas üleeile Luksemburgis ELi rahandusministrite kohtumisel samuti, et latti ei devalveerita.

Ministrite arvamusega nõustus ka makroanalüütik Maris Lauri, kelle sõnul pole Lätil sarnaselt Eestiga mingit kasu devalveerimisest oodata. Devalveerimise negatiivsed mõjud võivad Lätile olla tegelikult kahjulikumad kui Eestile, kuna Läti sõltub impordist meist enam, nentis Lauri.

Eesti eristub teistest Balti riikidest. Me oleme viimastel aastatel teinud ülejäägiga eelarveid ning kogusime tänu sellele halvemate aegade tarbeks reserve . Kriisi ajal on see andnud Eestile oluliselt suuremad valikuvõimalused otsuste tegemisel ning rahavoogude planeerimisel. Meie finantssektor jäi finantskriisi mõjudest üsnagi puutumata tänu kehtestatud karmidele normatiividele ja Skandinaavia taustaga pankade heale juhtimisele.