Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investorid mures GILD Arbitrage'i pärast
EEREIFi fondivalitseja Urmas Lauri sõnul on antud Arbitrage'ile laenu ja seda ka tagastatud juba alates 2005. aastast, kusjuures intressid on liikunud 10-20% vahel vastavalt turuolukorrale. Mullu 31. juulil oli ca 55 mln krooni suuruseks paisunud laenu tasumise järjekordne tähtaeg.
Tänavu 9. märtsil muudeti GILD Arbitrage'i riskikapitalifondile antud laen koos kogunenud intressidega ümber tagatisega võlakirjadeks, seisab kinnisvarafondi eelmise aasta majandusaruandes. Laenu uus tähtaeg oli 9. juuni 2009 ja intress 18%.
GILD ei soostunud teemat kommenteerima. Kommunikatsioonijuhi sõnul peavad nad enne jagama infot investoritele ja alles siis saavad anda ka meediale. Järgmine fondi poolaasta ülevaade saadetakse investoritele 15. juulil.
Äripäev soovis teada, kas GILD Arbitrage maksis EEREIFile laenu tagasi, ja kui ei maksnud, milliseks on paisunud laenu põhiosa koos intressidega. Samuti küsis ajaleht, miks laen tagatisega võlakirjadeks muudeti.
Aastaaruandest tuleb välja, et aasta lõpu seisuga oli riskikapitalifondi laenujääk veidi üle 36 miljoni krooni, intressimäär 18%. Tänavu 31. märtsi seisuga polnud investeerimisfirma intressi maksnud.
Äripäeva poole pöördunud GILD Arbitrage'i investorid muretsevad juba mõnda aega fondi osakutega kauplemise peatamise ning fondi varade tegeliku seisu pärast. Äripäevale on teada, et üks murelik investor pöördus ka finantsinspektsiooni poole juurdluse algatamiseks just laenu andmise küsimuses, uurides, kas ühte ja samasse ettevõtete gruppi kuuluvad erinevate fondide juhid pole kasutanud ära oma positsiooni ja siseinfot ning kahjustanud Arbitrage'i fondi rahastamisega EEREIFi fondiosakute omanike huve.
Investor avaldas ka kahtlust tagatiseks panditud varade väärtuse suhtes, kuna võlakohustuse summa ületab tema hinnangul vara oluliselt, mis muudab kinnisvarafondi kahjukannatajaks. Investori hinnangul oleks võinud fondijuht vaba raha riskantse laenu andmise asemel hoopis madala riskiga võlakirjadesse paigutada.