Pensionifondid on hakanud riskima

Kui veel eelmise aasta lõpus olid fondijuhtide lemmikud ülikonservatiivsed Saksamaa ja teiste arenenud riikide võlakirjad ning raha hoiustamine pangakontol, siis nüüd on siht võetud eelkõige arenevate turgude aktsiatele ja võlakirjadele.

Põhjust optimismiks on andnud viimase kolme kuu hinnaralli, mis on tõstnud kõikide teise samba pensionifondide osakud aasta algusega võrreldes plusspoolele.

"Meie hinnangul on põhjust optimismiks arenevate riikide aktsiaturgude puhul," sõnab Swedbanki pensionifondide juht Fabio Filipozzi, kes eelistab arenevate turgude aktsiaid Jaapanile ning Euroopat USA-le.

SEB Progressiivse pensionifondi juht Vahur Madisson kiidab samuti arenevaid turgusid, kuna investoritel on taastunud soov riske võtta ja seetõttu on just arenevad turud viimastel kuudel tõusnud. "Oleme tõstnud nii Kesk- ja Ida-Euroopa kui ka Aasia, välja arvatud Jaapani, aktsiate osakaalu," teatab Madisson ja lisab, et neile turgudele panustatakse Põhja-Ameerika ja Jaapani arvel.

SEB pensionifondid on suurendanud ka arenenud turgude, eelkõige Lääne-Euroopa ettevõtete võlakirjade osakaalu. Ehkki riskipreemiad on sellistel võlakirjadel viimastel kuudel oluliselt alanenud, peavad fondijuhid neid endiselt atraktiivseks. Eelmisel aastal pensionifondidega turule tulnud Nordea fondijuht Olli Enqvist räägib, et ka temale meeldivad arenevate turgude aktsiad, mis nii keskmises kui ka pikas perspektiivis suudavad edestada arenenud turge. Üldiselt on Enqvisti lemmikud läbipaistvad ja likviidsed investeeringud. "Ma ei taha lukustada fondi varasid investeeringutesse, kust väga volatiilsetes turuolukordades on keeruline kiiresti väljuda," märgib ta.

LHV pensionifonde juhtiv Andres Viisemann on aga arenevate turgude aktsiate suhtes ettevaatlik ja lähtub strateegiast "oota ja vaata". "Ma ei usu, et USA ja Euroopa on majanduskriisi seljataha jätmas. Tulemas on veel halbu üllatusi," arvab ta. Viisemanni sõnul on näha, et osa odavast rahast, mida USA ja Euroopa keskpangad on turule paisanud, liigub kõrgema tootluse otsinguil arenevatele turgudele.

Viisemann selgitas, et hinnanguliselt on viimase kolme kuuga liikunud uutele turgudele umbes pool nendest summadest, mis läinud aasta jooksul sealt välja voolas. See seletab ka arenevate turgude aktsiate suurt ja kiiret tõusu.

Viisemann on LHV fondidega võtnud praegu sihi erinevate arenevate riikide valitsuste võlakirjadele, samuti rahvusvaheliste ettevõtete võlakirjadele, mõlemaid eelistab ta praegu aktsiatele.

Danske Capitali investeerimisvaldkonna juht Aari Stalde keeldus aga sootuks Sampo pensionifondide tegemisi kommenteerimast.

"Selle aasta taktikaliste tegevuste kohta me kommentaare ei jaga, soovime oma vaated realiseerida finantsturul, mitte ajakirjanduses," teatas Stalde. Danske kõige suurema fondi (Sampo Pension 50) raportist on näha, et veel aprilli lõpul hoidis fond hästi konservatiivset joont. Üle veerandi rahast seisis deposiitidel ja teist sama palju Saksa ja Prantsuse võlakirjades.

Inimesed on mõistnud, et aktsiatega kaasneb risk ja nad ei ole enam harjunud ainult tõusuga. Aktsiariski vältimiseks valemit ei ole. Positiivne on ka see, et nüüd on soodsam investeerida ja meie pensionifondide tootlus on aasta algusest positiivne.

Negatiivne on aga riigipoolne maksete peatamine pensionifondidesse.

Positiivne on fondiosaku hinna väike taastumine. Aasta algusest saime juba kena plussi näha. Soovime võtta halvast eelmisest aastast oma õppetunni ja jätta selle seljataha.

Negatiivne on, et turud pole kriisi suhtes oma lõppsõna öelnud. Ei ole üldse kindel, et me väljas oleme kriisist, sest lähiturud on väga tugeva surve all. Negatiivne on ka pensionimaksete katkestamine ja inimeste vähenev soov praegu säästa.

Meie konservatiivsem investeerimisstrateegia on osutunud edukaks ja meie mõlemad fondid edestavad kõiki suuremaid teenusepakkujaid.

Negatiivsena võiks märkida fondi investorite üldist teadmatust ja ükskõiksust oma investeeringute suhtes. Oluliselt tuleks suurendada panust investorite teadlikkuse tõstmisele.

Hea on, et viimasel ajal on olnud valida paljude kõrge oodatava tootluse, mõõduka riski ja mõistliku hinnaga investeeringute vahel.

Negatiivne oli valitsuse otsus peatada maksed teise samba pensionifondidesse.

Positiivne sündmus on meie fondides stabiilse kasvustrateegia jätkuv rakendamine, mille tulemusel eristume heas võtmes konkureerivate fondide tulemustest.

Negatiivne on teise samba maksete peatamine, mis halvendab Eesti pikaajalist pensionimakse võimekust.

Positiivne sündmus sel aastal on investeeringud arenevate turgude aktsiatesse ja kõrge tootlusega ettevõtete võlakirjadesse, mis tänavu on head tootlust näidanud.

Negatiivsed on investeeringud globaalse infrastruktuuri sektorisse, mis ei ole näidanud oodatud tulemust ja on osutunud pettumuseks.