Mõis: Eesti Energia monopolistaatus laguneb

15. juuni 2009, 16:50

Freenergy AS nõukogu liikme ja ühe omaniku
Jüri Mõisa sõnul on EBRD 300 miljoni krooni eest ostetud osalus oluline märk
kogu Eesti jaoks ning lähitulevik viib Eesti Energia kui monopoli lagunemiseni.

Järgneb Ülemaailmse Tuulepäeva raamis läbi viidud intervjuu Jüri Mõisaga:

Millist sõnumit kannab Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (EBRD) investeering Freenergysse osaluse ostmise näol?

See võiks kanda sellist sõnumit, et majanduslikult raskel ajal on EBRD üks väga oluline stabiilne rahalise ressursi allikas, aga ka üldse majanduse toetamise instants, kes oma tegevusega on just suunatud Ida-Euroopale. Selle raha tulek on oluline terve Eesti jaoks.

Kui palju on plaanis lähiaastatel veel investeerida Freenergysse?

Lugesin Reutersist, siis kui algas majanduskriis umbes aastapäevad tagasi, et majanduskriisi kõige suurem mõju on see, et ta kutsub esile taastuvenergeetika tohutu arengu.

Põhjus selles, et kõik projektid on olemas ja valmis, aga nende omanikel ei ole piisavalt raha, et seda ellu viia. Nad on majanduskriisi tingimustes sunnitud need ära müüma nendele, kellel on raha ja ka knowhow'd piisaval tasemel.

Nüüd on see ka juhtumas, vähemalt Eestis. Ei ole ka suur saladus, et kui ei oleks tulnud EBRD, oleks tulnud mõni teine investor. Samas pole projekt meil veel ressurssidega hästi kaetud, vaatamata EBRD 300 miljonile kroonile.

Tohutud muutused on tulemas. Eesti Energia kõrvale on tekkinud teine arvestatav elektritootja. Täna see eriti nähtav, sellepärast, et aktsionäride hulgas on EBRD.

Arvan, et ühinemised teiste elektritootjatega on täiesti reaalsed. Julgeksin arvata, et rohkem kui reaalsed. Milleks see hea on? See viib Eesti Energia monopoli lagunemisele.

Euroopa Liidu kõige suurem probleem on energeetika. Ja energeetika suurim probleem on elektrituru liberaliseerimine ja seda eesmärki see teenibki. Kui tekib Eesti Energia kõrvale teine arvestatav tootja, siis on monopoli kadumine tundide küsimus.

Kas Freenergy plaanib ka börsile minna?

Selliseid otsuseid ei ole praegu tehtud, ei saa neid praegu kommenteerida.

Eelmises majanduslikus mudelis, mis lõppes eelmisel aastal, oli iga ettevõtte eesmärgiks börsile minek. Nüüd ei ole maailmas IPOsid aasta aega tehtud. Ma ei tea, kas see on mingi eesmärk või kuulub tulevik perefirmadele või neile, mille omanikeks on töötajad.

Kas tuuleenergia ärisse on teil plaanis värvata tuntud Eesti ärimehi?

Ei ole (naerab).

See on sama küsimus, mis IPO küsimus. Ma pigem arvan, et rahanumbrid lähevad suureks, eriti meretuuleparkide ehitamisel. Räägime strateegilisest partnerlusest hoopis teisel tasemel. Eestist eriti strateegilisi partnereid leida pole, võib-olla kui siis Eesti Energia ise.

Tuuleparkide merele kolimisel on siis seadus praegu peamine takistus, mis tuleks võimalikult kiiresti ületada?
Seda oodatakse siinsetes ringkondades hirmsasti juba kaks aastat. Aga riigil on ka oma suutlikkus ja see protsess ei ole veel jõudnud sinnamaani. Keegi ei saa öelda tähtaega demokraatliku parlamentaarse protsessi tingimustes.

Kuidas te tuuleenergia juurde sattusite, enne olete ju panganduses figureerinud?

Tegelikult oli küll pangandus teemaks, aga peale seda, kui mind poliitikast, kuidas siis öelda, minema löödi või kui ma sealt ära tulin, hakkasin riskikapitalistiks. Ja see on üks minu 7-8 projektist, mis ma aastal 2002 üles korjasin ning see on olnud väga edukas.

Jõudsin sinna naftapõhise energeetika kaudu ehk vaadates, et oleme läbi Tallinna voolanud Vene naftatransiidiärisse hiljaks jäänud ja see turg on juba ära jagatud, aga olles juba energeetikas, ei olnud raske neid trende märgata, et tuleviku loob tuuleenergeetika ja roheline energeetika. Sealt tekkis tahtmine ja ega projektidki lasknud end kaua oodata.

Kas Te koduses või suvila majapidamises kasutate tuuleenergiat?

Elekter tuleb mööda traati, pole ju juurde kirjutatud, milline tuleb läbi põlevkivi ja milline läbi tuuleenergia, aga see on rohkem pioneeride põld, kus keegi paneb endale koju tuuliku üles.

Tuuleenergia on hea siis, kui ta on piisavalt suur, et tagada stabiilsus. Praktiliselt on võimalik mõelda nii, et teed endale õuele basseini ja soojendad seda tuuliku abil toodetud energiaga, aga selliseid mängukanne mul ei ole.

Tänases Äripäevas kirjutas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus, et 2018. aastaks peaks tuuleenergia maht kümnekordistuma. On see reaalne?

Muidugi on reaalne, see on isegi kerge ma ütleks. Seal ei ole mingit põhimõttelist probleemi. Esimene soodustav tegur on see, et maailm on otsustanud end naftapõhisest energeetikast lahti siduda. Kui maailmas on kurss millelegi võetud siis see üldjoontes tehakse ära.

Teine asi on see, et just siin piirkonnas, Baltimaades, on elektrijaamad jõudnud sellisesse staadiumisse, kus nad tuleb sulgeda nagu näites Ignalina Leedus.

Euroopa Liidus kõige mürgisem kütus, mida põletatakse elektri tootmise eesmärgil on põlevkivi ja seetõttu ennaktempos ka põlevkivil baseeruvate elektrijaamade sulgemine. Kohtla-Järve suleti, Narva on järjekorras. See on ka soodustav tegur, et tuleb millegagi korvata ja maailm näitab ju suunda. See mis on tulemas on roheline energia. Eestis eelkõige tuul, kuna tuul puhub siin hästi.

Palju räägitakse tuulikutest halvas võtmes, kuidas sellise sildistamise vastu võidelda?

See on normaalne demokraatlik protsess, seda ei tuleks üle tähtsustada ega ka alahinnata. Olen endiselt arvamusel, et on üks osa ühiskonnast, kes konsolideerub kiiresti kõige vastu. Täna on see tulipunkt Hiiumaa ja ükskõik milline investeering oleks neile igasuguseks vihaobjektiks. Neil on vaja seda objekti, mille vastu olla.

Kõige kergem tee selle ületamiseks on tuulikute merele kolimine.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. July 2009, 09:36
Otsi:

Ava täpsem otsing