Haigekassa muudab juulis haigushüvitiste maksmise korda

Tööandja ei pea hüvitist maksma, kui töövabastuse põhjuseks on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine, haigestumine või vigastus raseduse ajal.

Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt enne 1. juulit kehtinud korrale ja määrades.

Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.

Tööandja jätab enda makstavate haiguslehtede originaalid alates juulist endale ja esitab haigekassale nende koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.

Kõikide haiguslehtede (sh kuni 8 päeva kestvate haiguslehtede, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassa esmaste lehtede kannetest.

Samuti on jätkuvalt vaja pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (sh lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning jälgida haigushüvitiste põhjendatust.

Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast.

Kirjeldatud tingimuste mõju haiguslehtede arvule haigekassa prognoosinud ei ole.

Inimeste käitumise muutumine alates 1. juulist sõltub mitme teguri koosmõjust.

On küll loogiline eeldada, et kergemate haigussümptomite ilmnemisel võib mingi hulk inimesi rahalistel kaalutlustel töövõimetuslehe võtmisega viivitada, lootuses, et haigusnähud kaovad. Siiski tuleb töövõimetusleht välja võtta ja selle kestus võib pikem olla.

Autor: ÄP