Juhtkond kindlustab oma tagalat

Homme hommikul peavad kaks tuhat Baltika aktsionäri, õigemini need, kes aktsionäride koosolekule kohale lähevad, otsustama, kas anda ettevõttele õiguse kuni nelja miljoni eelisaktsiate ning juhtkonnale 1,85 miljoni vahetusvõlakirja emiteerimiseks.

Mõlema väärtpaberi omanikest saavad mõne aasta jooksul lihtaktsiate omanikud. Neli miljonit eelisaktsiat (juhul kui emissioon täis) muutuvad samaväärseteks lihtaktsiatega kahe aasta pärast, juhtkonnal on õigus konverteerida vahetusvõlakirjad aktsiateks kolme aasta pärast ehk 2012. aasta teisel poolel.

Eelisaktsiate emiteerimine märkijatele üsna soodsatel tingimustel (garanteeritud viie- kuni kümneprotsendilised dividendid) muutusid väga aktuaalseks möödunud sügisel, kui oli vaja hakata suurtesse raskustesse sattunud panku ja teisi ettevõtteid päästma. Nii emiteerisid miljardite dollarite eest eelisaktsiaid miljardär Warren Buffetti juhitud Berkshire Hathawayle nüüdseks tavalise panga staatuse saanud Goldman Sachs ning tööstuskonglomeraat General Electric. Ka USA riigipoolsed pankade päästmisoperatsioonid toimusid eelisaktsiaid emiteerides, mis on Ühendriikide riigikassale üsna kopsaka summa sisse toonud.

Ka töötajate motiveerimine optsioonidega (võimalus soodsalt osta ettevõtte aktsiaid kindlal kuupäeval kindla hinnaga) on maailmas küllalt levinud. Eriti populaarne on aktsiaoptsioonidega motiveerimine USA tehnoloogiafirmade seas ning nendega ei motiveerita tihti mitte ainult juhte, vaid kogu töötajaskonda.

Nendes ettevõtetes, kus on selletaoline ergutussüsteem sisse viidud (Apple, Google ja paljud teised tehnoloogiaettevõtted), rabavad töötajad nagu orjad, kirjutab Leander Kahney Apple'i juhti Steve Jobsi käsitlevas raamatus "Inside Steve's Brain".

Ka Baltika emiteeritavad võlakirjad on sisuliselt optsioonid. Ettevõtte juhid saavad märkida võlakirju hinnaga 10 senti võlakiri, mis moodustab ühe protsendi Baltika aktsia praegusest turuhinnast. Kolme aasta pärast on juhtidel võimalik vahetada võlakirjad aktsiate vastu hinnaga 12 krooni tükk. Tehingu kasumlikuks muutumiseks peaks Baltika aktsia hind kerkima kolme aasta jooksul kokku 32 protsenti, mis oleks minu arvates üsna tagasihoidlik isegi neile väike- ja tavainvestoritele, kes ostavad rõivafirma aktsiaid täna.

Aktsionärid võiksid pöörata tähelepanu ka asjaolule, et võlakirju ostes ei riskeeri Baltika juhid mitte millegagi. Juhul kui optsioonide osjal läheks aktsia hinna 12 kroonini mittejõudmisel see raha kaduma, siis Baltika juhtkonnal on õigus võlakirjade eest makstud summa tagasi nõuda.

Sellist vahetusvõlakirjadega motiveerimist on Baltika harrastanud juba alates 2001. aastast, mille tulemusena on Baltika emiteeritud aktsiate arv kasvanud enam kui kahe miljoni aktsia (aktsiate arv on taandatud 2007. aastal toimunud fondiemissiooni arvestades) ehk 14 protsendi võrra.

Ettevõtte suuromanike osa Baltikas on kasvanud 22,22 protsendilt 2002. 31. detsembri seisuga 33,11 protsendile selle aasta 31. märtsil (lisaks vahetusvõlakirjade konverteerimisele on ettevõtte juhid ja neile kuuluv BMIG ostnud aktsiaid üsna aktiivselt ka turult).

Seega on nn lihtaktsionäride jaoks supp lahjenenud juhtide motivatsioonisüsteemi tõttu seitsmendiku võrra. Juhul kui aktsionäride üldkoosolek loa annab ning mõlemad emissioonid täis märgitakse, kasvab uute vahetusvõlakirjade arvel Baltika aktsiate arv veel 8,17 protsendi võrra, aga kui eelisaktsiaid märgitakse vähem, siis on kasvuprotsent isegi suurem.

Ma ei tea ühtegi Euroopa ettevõtet, mille juhtide osalus ettevõttes oleks tänu motivatsioonisüsteemile märkimisväärselt suureks kasvanud. Walt Disney Co eelmine tegevjuht Michael Eisner tõusis pärast enam kui kümme aastat kestnud tegevjuhi ametit ettevõtte suurimaks aktsionäriks.

Ühe ettevõtte jaoks kõige olulisemaks juhiks peetav Steve Jobs omab 0,6 protsenti Apple'i aktsiatest. Kui ta veidi enam kui kümme aastat tagasi ettevõttesse naasis, oli Jobsil vaid üks aktsia. Tänu optsioonidele saadud veidi enam kui pool protsenti on võrreldes Baltika juhtide saaduga üsna tagasihoidlik.

Mulle näib, et Baltika vahetusvõlakirjade emiteerimisese näol pole tegemist niivõrd juhtide motiveerimise, vaid pigem oma tagala kindlustamise paketiga.