Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltika saab abi võla vastu
Baltika aktsionärid kiitsid eile heaks täiendava nelja miljoni aktsia emiteerimise ja vahetusvõlakirjade väljaandmise. Ligi kahel kolmandikul emiteeritavast neljast miljonist aktsiast on juba ostulepinguid institutsionaalsetelt investoritelt ja ülejäänu osas on kokkulepped olemas. Suuremad märkijad on Danske fond Amber ja Soome investeerimisettevõte Finnfund.
"Suutlikkus osta sisse kaupa on praegu suurim probleem. Meie võlgnevus hankijate ees on samas suurusjärgus kui emiteeritavad aktsiad. Meie partnerid on olnud väga mõistvad, aga lubadused on vaja kindlasti realiseerida ja usaldus taastada," rääkis Milder.
Tema sõnul peaks tänaste teadmiste põhjal olema see piisav suurus aktsiakapitali. "Käibevahendite tugevdamine aitab selle aasta üle elada ja annab lootust, et järgmine aasta kasumlik tuleks. Teeme seda ülima hädavajaduse sunnil ja teame, et see lahjendab olemasolevate aktsiate osalust," märkis ta.
Milderi sõnul kaalub ettevõte ka pankadelt abi küsimist, seda küll mitte laenuna, vaid näiteks garantiide andmise näol hankepartneritele. Nüüd, kus täiendavale emissioonile on antud roheline tuli, on suur tõenäosus, et ka pangad on nõus toetama, märkis ta.
Vahetusvõlakirju pakutakse Baltika äriühingute juhtivtöötajatele, 60% neist saab tippjuhtkond, ülejäänud jagatakse kokku umbes 30 inimese vahel. Juhatuse motiveerimisprogrammi kohta märkis Milder, et aktsionärid ja juhtkond võidavad sellest ühtmoodi.
"Oleme vähendanud kõikide juhtide palku, järgmistel aastatel tõenäoliselt preemiaid ei tule," rääkis ta .
Kohal viibinud mõnekümnest aktsionärist kõik rahul ei olnud. Kuigi juhtkonna motiveerimist peeti õiglaseks, tekitas küsimusi võlakirjade maht. Samuti leiti, et hind võiks olla kõrgem, näiteks 20 krooni kümne asemel.
Kõrgem ostuhind oleks jätnud Baltika aktsionäridele parema maigu ning samas ettevõtte tulemuste tegelikul paranemisel pakkunud juhtkonnale ka motiveerivamat teenimisvõimalust.
Positiivne on kindlasti, et juhtkond soovib ise olla aktsionär ning saab osa oma tasust börsilt, mitte ettevõtte makstud boonusena. Kuid samas võib praeguseid aktsionäre häirida suhteliselt suur võimalike uute aktsiate maht ning madal väljalaskehind.