Kas täiskasvanud inimene peab jooma piima?

25. juuni 2009, 13:57

Noored täiskasvanud ei joo piisavalt piima
– just nii on ajakirjas Journal of Nutrition Education and Behavior avaldatud
artikli sisu ajakirjanduses enamasti vahendatud.

Ometi ei ole see artikli põhisisu. Tegelikult väidavad teadlased hoopis seda, et inimesed saavad toidust liiga vähe kaltsiumi. Millegipärast juhtub aga väga tihti, et piim ja kaltsium on inimeste jaoks sünonüümid.

Teadlased leidsid, et toidust saadava kaltsiumi kogus vähenes teismelisest täiskasvanuks saamise ajal pidevalt, meestel 194 milligrammi ning naistel 153 milligrammi võrra päevas. See on murettekitav, sest luud jõuavad suurima tiheduseni alles kahekümnendate eluaastate esimeses pooles, mistõttu on kaltsiumi kui luude ehitamiseks vajalikku toorainet organismil väga vaja, kirjutas LiveScience.

On väga oluline, et luud jõuaksid selleks vanuseks võimalikult tugevaks muutuda, sest edaspidi hakkavad nad aeglaselt hõrenema. Vanuses 9–18 vajatakse kaltsiumi umbes 1300 milligrammi päevas. Täiskasvanutel vanuses 19–50 läheb vaja 1000 milligrammi ning üle 51-aastastel 1200 milligrammi.

Lapsed hakkavad vanemaks saades reeglina vähem piimatooteid tarvitama ning see on ka loomulik, sest piim on ju mõeldud inimese toiduks esimestel elukuudel. Evolutsiooniliselt on arusaamatu, miks peab täiskasvanud inimene tervise säilitamiseks jooma iga päev kolm klaasi lehma piimanäärmete eritist. Seda enam, et suurem osa maailma elanikkonnast lehmapiima kuigi hästi ei talu. Vaid nö valged inimesed ehk europiidid suudavad lehmapiima reeglina hästi seedida.

Olukorrast on muidugi väljapääs, sest kaltsiumiallikaid on teisigi. Kui piim ei maitse, siis võib selle vabalt asendada piimatoodetega, näiteks jogurti või kohupiimaga. Aga kaltsiumi on rohkelt ka paljudes rohelistes aedviljades. Tegelikult ei ole piim sugugi parim kaltsiumi allikas. Jah, piimas on kaltsiumi, kuid ühe energiaühiku ehk kalori kohta on piima kaltsiumisisaldus suhteliselt väike.

Piima kasulikkusest on ilmunud palju uuringuid, kuid suur osa neist on ilmselgelt kallutatud. Näiteks 2006. aastal ajakirjas Journal of Dairy Science ilmunud artiklis kirjutatakse, et piim tugevdab luid, alandab vererõhku, soodustab kaalu vähenemist ja keha rasvaprotsendi alanemist ning kaitseb mitme vähivormi vastu.

Samas on olemas ka huvigruppe, kes võitlevad just piima ja piimatoodete vastu. Nende argumendid on ülaltoodule vastupidised. Kolm klaasi piima annab palju lisakaloreid, mida niigi ülekaaluga hädas inimesed ei tohiks endale lubada. Lisaks viitavad nad uurimustele, mis seovad piimatoodete tarvitamise suurenenud eesnäärme- ja munasarjavähi tekke riskiga.

Keda uskuda? Ilmselt mitte kumbagi. Antud juhul on tõde kusagil vahepeal. Süüa tasub nii liha, piima kui ka rohelist ning mitte uskuda neid, kes väidavad, et saate kõik vajalikku kätte vaid taimsest toidust või vastupidi, ainult piimast.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. October 2009, 10:34
Otsi:

Ava täpsem otsing