Uus riigiteenus: maks kohe kätte!

Käibemaksu tõus tõi Eesti ettevõtetele ligi 200 miljoni krooni eest kulusid, ja ootamatult - valitsus ning riigikogu andsid neile enne maksu jõustumist närused kuus tööpäeva.

Meie meelest otsustas valitsus tõsta üleöö käibemaksu, sest tahtis venitada raske otsusega viimase minutini ning vältida avaliku arutelu tekkimist. See maksutõus ei anna mitte ainult lööki majandusele, vaid söövitab niigi õhukeseks kulunud usalduskihti.

Mõte, et üheks lahenduseks eelarvemuredele võib olla käibemaksu kerkimine, on koalitsioonikoridorides levinud pikka aega. Juba möödunud aasta juunis hakkas kostuma, et valitsus arutab teemat oma istungitel. Valitsuse sellekohaste plaanide kohta tegi aasta tagasi hukkamõistva avalduse ka Eesti Tööandjate Keskliit.

Kui aga selle kohta küsiti aru peaminister Andrus Ansipilt, siis vastas too, et käibemaksu tõusu pole keegi isegi arutanud ja miks üldse peaks selliseid küsimusi esitama.

Kuni tänavuse kevadeni mängiski isekeskis maksutõuse kaaluva võimuliidu grammofonil sama plaat - avalikkusele räägiti (tihti konkreetsetele küsimustele vastamata) vaid pahadest maksutõusudest. Mullu septembris ütles näiteks Ansip Kuku raadios, et kuni Reformierakond valitsuses on, 2009. aastal käibemaks ei tõuse. Ja veel tänavu aprilli lõpulgi, kui Äripäev tegi esiküljeloo maksukoormuse tõusust, ei tahtnud ei Ansip ega IRLi esimees Mart Laar maksutõususid arutada (ehkki Laar lõpuks möönis, et käibemaks on siis juba parim variant). Muidugi ei tahtnud erakonnad võtta sellist ebapopulaarset otsust vastu varem, kui hädapäraselt vajalik. Samuti hoidis selle plaani avalik arutelu ära rahvusliku pahameeletormi - oli ju näha, mida opositisoon ja huvigrupid sellest arvasid. Liiati oli võimuliit parajasti ametis "maksutõusu-Padarist" vabanemisega ja ise maksukoormust suurendada oleks sel hetkel (enne europarlamendi valimisi) sõnamurdjaliku mulje jätnud.

Valitsusele oli kõige mugavam saata see ettepanek riigikokku pärast valimisi, kiirelt ja ootamatult. Ettevõtjatele tähendas see aga pauku, mida oleks võinud ja tulnud pehmendada. Isegi rääkimata maksutõusust kui sellisest, oleks aus valitsus andnud ettevõtjatele vähemalt kolm kuud aega, et ennast ette valmistada.

Selle tulemus on, et usaldus valitsuse ja riigi vastu aina mureneb. Habras on see niigi - inimestel on meeles valitsuse lubadusest taganemine näiteks teise samba pensionimakseid peatades. Ka Sylvesteri kaasus meenutas ettevõtjatele, et riigiametniku sõnal pole mingit õiguskindlust, sest ametniku (või ameti) meel on muutlik. Ootamatu käibemakutõus süvendab usaldamatust: täna 20%, homme 22% ja järgmised 200 miljonit? See, kui Ansip vastupidist kinnitab, on igatahes halb märk.

Autor: ÄP