Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsirakett Ukraina
Möödunud kolm kuud tähistasid Eestis valdavat osa kevadest ja väikest killukest suvest. Kevad võttis maad ka märkimisväärsel osal maailma börsidest ja tõi neisse rõõmsast päikesepaistest saadetud roheluse.
Võtsin Bloombergist maailma 89 peamise börsiindeksi teise kvartali liikumised europõhiselt. Selgus, et miinuste esikümne koostamisega tekib ületamatuid raskusi, sest kõigist börsidest langes viimasel kvartalil miinusesse vaid üheksa! Suurimaks langejaks osutus Ghana börs 47,9protsendilise kukkumisega. Tasub märkida, et neile turgudele on tänapäevast tehnoloogiat kasutades raha paigutada keeruline, mis tähendab, et teises kvartalis börsil raha kaotamine nõudis suuremat pingutust.
Konkurentsitult parimaks börsiks kujunes Ukraina oma PFTS indeksiga, mis sööstis pea uskumatule tõusule. Auväärse teise koha saavutas pisut kesisema kerkimisega Ungari.
Terve esikümne üldpilti vaadates tuleb tõesti selgelt välja, et arenenud turgudel raketitiitlile võitlemiseks kütust ei jätku. Sama trend jätkub ka teises kümnes, kus näiteks 11. koht kuulub Namiibiale. Meie armas kodune börs asetus 73. kohale, jäädes sellega napilt alla Prantsusmaale.
Mis siis ajendas kvartali jooksul teistele pika puuga ära teinud Ukraina börsi sellisele tõusule?
Kõigepealt muidugi langus esimeses kvartalis, millele eelnes lausa katastroof nelja varasema kvartali jooksul - näiliselt polnudki nagu enam väga kuhugi kukkuda… "Enne teist kvartalit hinnati Ukrainat üheks maailma riskantseimaks turuks ning sarnaselt muude turgudega oli järgnenud tõusu taga paljuski teadmatuse vähenemine ja see, et osa hindadesse sisse arvestatud riske ei realiseerunud," märkis varahaldusfirma Evli analüütik Marek Randma.
Endiselt hindab majandusolukorda riigis väga kehvaks Danske Bank, kes kirjutas juuni keskel, et Ukraina istub sisuliselt majanduslanguse soomülka sügavas keskpaigas, kust väljaronimist niipea oodata ei ole. Aastaseks majanduslanguseks ootab pank isegi 15-20 protsenti.
Kohalik valuuta grivna kaotas eelmise aasta neljandas kvartalis euro vastu pea 53 protsenti, mistõttu kardeti Randma sõnul enne teise kvartali algust edasist kukkumist. Keskpanga tugeva toetuse tõttu seda siiski ei juhtunud, mistõttu hinnati ka kohalike pankade riske varasemast oluliselt väiksemateks. See toetas turgugi. Danske Bank prognoosib siiski edasist devalveerimist ja grivna 43protsendilist nõrgenemist euro vastu järgmisel 12 kuul.
Maagaas on väga paljudele Ukraina tööstusettevõtetele kui tuul tuulikule, mis tähendab et ka gaasi hinnamuutused võivad majandusele heleda kõrvakiilu anda. Gaasitüli Venemaaga andis esimeses kvartalis piisavalt põhjusi ettevõtete kasumlikkus teravama tähelepanu alla võtta ja tunda tõsist muret tuleviku üle. Ka need hinnad on pärast stabiliseerumist ja väikest langustki andnud investoritele taas põhjust Ukrainat vaadates tumedad prillid ninalt võtta. Kui hinnad veel langema peaksid, tähendab see ainult lillesülemeid ka Ukrainale. Ja vastupidi.
Tavaliselt on kõige suuremad raketid need, mis enne või pärast kõige raskemalt kukuvad. Arenevad turud liiguvad kiiremini ja järsemalt arenenud turgudest, aga see tähendab ka vajadust oma rahakotti pidevalt valvata ja kiiresti tegutsema, kui asjad hapuks kisuvad.