Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskpank pani pangad liikuma
Rootsi keskpanga üllatuslik intressikärbe, mida paljudest analüütikutest vaid üks ootas, ning keskpanga laenuabi kommertspankadele lennutas korraks pangaaktsiad üles, kuid pidu ei kestnud kaua.
Riksbank pakub pankadele 100 miljardit Rootsi krooni 12kuulise tähtajaga laenu. Laenud tulevad lisaks Rootsi valitsuse pankade garantiiplaanile, mille alusel tagab valitsus tasu eest 1,5 triljoni krooni eest pankade võlakirju. Swedbank ja SEB plaanivad seda võimalust Bloombergi andmetel kasutada.
Täna alandas Rootsi keskpank ootamatult intressi rekordmadalale - 0,25 protsendile -, et elavdada majandust. Kuna tavameetmed, et ergutada panku laenu andma, enam ei kõlba, siis maksab keskpank edaspidi kommertspankadele keskpangas pargitud rahale negatiivset intressi. See tähendab, et kui kommertspangad soovivad keskpangas likviidsuspuhvrit edasi hoida, siis peavad nad selle eest keskpangale intressi maksma.
Kuigi Swedbanki ja SEB aktsia võtsid intressikärpe uudise esialgu tõusuga vastu, taltus tõus ja SEB aktsia lõpetas päeva suisa langusega.
Loomulikult on positiivne, et Rootsi panku aidatakse ja keskpank tegutseb jõuliselt, et majandust elavdada.
Samas, kui võtta selle keskpanga varasemad sammud, nagu Euroopa Keskpangaga eurode laenamise leping Rootsi kroonides laenu andmise vastu, tõlgendasid turud seda ettevaatusabinõuna. Et aga nüüd pankasid rahaga üle ujutatakse ja sunnitakse neid Rootsi majandusele laenu andma, saab sellest positiivsusest kahtlus, et Rootsi majanduse ja/või pankade olukord on oluliselt halvem, kui on seni kardetud.
Teine kaudne kingitus tuli Rootsi pankadele Euroopa Komisjonilt, mis kiitis heaks järjekordse laenumakse tegemise Lätile.
Läti ja teised Baltimaad on pingestanud Rootsi pankasid ning küsimus, kas Läti saab meeletult rasketes oludes hakkama drastiliste eelarvekärbetega, et saada abilaene, on loetud elulise tähtsusega teemaks, mis on seotud kahe probleemistikuga. Esimene on see, kas Läti riik jääb maksevõimeliseks või läheb pankrotti. Teine - kas Läti riik võib olla sunnitud oma raha kursi ujuma laskma.