Vahendaja, keda riik ei vaja

Endine riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve ja kunagine Riigikinnisvara ASi juhatuse liige Margus Lantin korraldavad oma Riigihangete Keskusega riigiasutuste eest ühishankeid. Vahendajate kohati 7protsendiline marginaal teeb kadedaks nii mõnegi hangetel osaleja.

Äripäev ei mõista, miks riigiasutused sellist vahendajat nuumavad, selle asemel, et ise ühishankeid korraldada.

Riigiasutused ise kinnitavad, et nad kasutavad nende teenuseid niiöelda igaks juhuks. Hanked pole neile siduvad - nad võivad võtta pakkumise vastu või lükata selle tagasi.

Kuid loogika ütleb, et igasugune vahendamine muudab hinna kõrgemaks. Eks Annikve-Lantini 7protsendiline marginaal on ju ka pakkumise hinda sisse kirjutatud. Eriti absurdne on see, et too marginaal on kõrgem kui pakkujatel endil. Hinna ajavad üles ka leppetrahvid, mille Riigihangete Keskus lepingutingimustesse kirjutab.

Nagu ütleb Olerexi osanik Antti Moppel, võetakse "hankes sätestatud korralduskulu arvesse pakkumise hinnas." Lahtiseletatult tähendab see ikkagi kõrgemat hinda riigile, sest pakkujad arvestavad riskid hinna sisse.

Tegu on laiema moraalse probleemiga. Loogiline oleks, et kui riigiametites töötavad inimesed näevad võimalust maksumaksja raha kokkuhoiuks - mida ühishange endast kujutab - siis teevad nad kõik, et see kokkuhoid ka saavutada. Oma töö osana, oma palga eest.

Aga Eestis asjad nii ei käi. Meie riigiametnikud (keda Annikve ja Lantin ka esindasid) näevad tühja nišši ja otsustavad sellesse ise hüpata, oma erabisnisega. Sisuliselt hakkasid endised riigi esindajad ise raha teenima, nähes nõrka kohta endise tööandja asjaajamises.

Annikvele on skeem tuttav - juba kaheksa aastat tagasi hakkas ta koos tollase riigihangete ameti juhi Ülo Sarvega tegema riigihankeid tutvustavaid bülletääne, samuti teenis Annikve lisaraha tasulisi konsultatsioone pakkudes.

Justiitsminister Rein Lang käis hiljuti välja idee, et ühishangete korraldamiseks peaks tegema eraldi riigiasutuse. Ühishangete tegemine on mõistlik mõte, küll aga ei näe Äripäeva toimetus mingit vajadust eraldi asutuse loomiseks. Ühishankeid võivad korraldada ka need inimesed, kes praegu riigihangetega tegelevad. Antud juhul tekitab Riigihangete Keskus ka küsimuse, millega tegelevad siis need, kes saavad avalikus sektoris palka hangete korraldamise eest. Keerutavad niisama pöidlaid?

Riiklik hoolimatus soodustab igasuguste erakonsultantide ja vahendajate tegevust (meenub paralleel EASiga, kust raha saamiseks tuli samuti kunagi erakonsultandi juurde minna). Kui ametnikkond oleks eetilisem, siis otsitaks kokkuhoidu riigisüsteemi sees, mitte ei tekitataks eksametnikele ärinišše.

Autor: ÄP