Mutli, aeg on küps tagasiastumiseks

Politsei koostas Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli suhtes väärteoprotokolli ja teda ähvardab kuni 18 000kroonine trahv korruptsiooniseaduse rikkumise eest. Politsei on arvamusel, et Mutli võttis ametiisikuna vastu kingituse, mida ta poleks tohtinud teha.

Äripäev uuris seda infot aprillis ja meie andmetel on selleks kingituseks ühe reisifirma kinkekaart 15 000 krooni väärtuses. Eesti Päevalehe andmetel kasutas Mutli seda kinkekaarti reisiks Tenerifele. Mutli ise on neid süüdistusi eitanud. Väärteoprotokolli koostamist ja menetluse alustamist ta aga reedel kinnitas.

Äripäeva arvates peab Mutli loobuma stiilist "ei kommenteeri" ja avalikustama väärteoprotokolli sisu ning selgitama avalikkusele, millest on politsei kahtlused põhjustatud. Kui ta seda ei soovi, siis tuleb abilinnapeal ametist lahkuda, sest usaldus tema tegevuse vastu on kadunud.

Kui politseil on õigus, siis on Mutli astunud kaks linnaametnikule ja poliitikule sobimatut sammu. Esiteks on ta võtnud vastu suure summa eest kingituse. Teiseks, ta on avalikkusele selle kohta valetanud. Need eksimused kahandavad Mutli usaldusväärsust ja ta ei saa enam töötada edasi abilinnapeana.

Mutlit saatva skandaali põhjuseks on just tema käitumine. Äripäeva andmetel avastasid uurijad Tallinna teise abilinnapea Taavi Aasa nõuniku Ivo Parbuse tegude uurimise käigus, et Tallinna linnavalitsuse mõned töötajad on kasutanud reisifirmade kinkekaarte, mille on ostnud erafirmad.

Uurijate häda oli aga selles, et neil ei õnnestunud tõendada kinkekaardi saanute vastuteenet kingituste eest maksjatele. Seetõttu piirdus ka Mutli juhtum lõpuks ainult väärteoprotokolliga, mida on Mutlil võimalik vaidlustada.

Võib-olla oleks Mutli veelgi kergemini pääsenud ja avalikkus poleks temaga seotud kahtlustest kuulnud, kui Mutli ise ei oleks Äripäeva ja Eesti Ekspressi ajakirjanike küsimuste peale teinud kevadel nende kohta kaebust politseile. Ta väitis, et ajakirjanike tegevust tuleb hakata uurima.

See võimaldas Äripäeval avaldada video, kus abilinnapea silmagi pilgutamata otse kaamerasse kinkekaardi saamist eitas. Taoline vassimine ajas uurijatel ehk inimestel, kel on selle juhtumi kohta rohkem infot, kopsu üle maksa ning Mutli suhtes algatati väärteomenetlus.

Mutli ise väidab, et on sattunud alusetu süüdistuse ohvriks ja ajakirjanduses ilmuv on laim, mis heidab varju kogu Tallinna linnavalitsuse tööle. Samas ei ole ta aga nõus ise nende süüdistuste sisu selgitama.

Lihtne on avalikkusele tõestada, et Eesti Päevalehe andmed tema 2007. aasta reisi kohta on ekslikud. Selleks piisaks, kui Mutli näitaks pressikonverentsile pangaväljavõtet, mis tõestaks, et ta on ise reisi eest tasunud.

Või siis avaldaks väärteoprotokolli sisu ja selgitaks, mis osas on politsei kahtlused valed. Kui Mutli ei ole aga selgitustest huvitatud, siis tuleb abilinnapea ametist loobuda. Nii mõjukas ametis töötaja ei pea ainult olema aus, vaid ka näima aus.

Autor: ÄP