Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatõus ja 300miljoniline tellimus

    Äripäeva võõrustanud Baltic Workboatsi juhatuse liige ja suuromanik Margus Vanaselja ütleb ettevõtte tootmis- ja olmeruume näidates, et neil läheb nagu tavaliselt.
    "Meie tahaksime veel sel aastal 20 uut inimest - inseneridest keevitajateni - tööle võtta. Me ei ole koondanud ega palku langetanud. Eestis on tegelikult väga mõnus äri ajada. Ei ole ettevõtte tulumaksu, üldine maksukoormus on suhteliselt madal. Kredexist saime ka just 24miljonilise ekspordikäenduse. Seega ei saa öelda, et abi ettevõtjateni ei jõua, kuid paketid peaksid olema paindlikumad ja suuremad, lähtuma konkreetse ettevõtja vajadustest," arutleb Vanaselja.
    Firmas töötab 60 Eesti inimest - elektrikud, koostjad, keevitajad. Lisaks on ametis viieliikmeline Ukraina keevitajate brigaad.
    "Laevaehitusinsenerid oleme osaliselt ümber koolitanud Tehnikaülikooli lõpetanud konstruktoritest, aga osa on juba Soomes ülikooli lõpetanud laevaprojekteerijad," räägib Vanaselja.
    Jaanipühade ajal kirjutas Vanaselja Rootsis sealses piirivalveametis alla kuni kuue kiire piirivalvekaatri ehituslepingule. Kaatrid, millest Eesti piirivalvajad vaid unistada võivad, maksavad kokku ligikaudu 300 miljonit Eesti krooni.
    "Rootslased on kõvad süvenejad ja analüüsijad, uurivad su tausta, küsivad, pärivad… Ja kui sobib, siis isegi võivad võtta kallima pakkumise kui mõnel meie konkurendil, eelistades alati kvaliteeti," kirjeldab Vanaselja.
    Inseneri sõnul on rootslastele väga oluline töökeskkond, mistõttu mugavusvarustuse pealt kokku ei hoita.
    "Kuna rootslased käsitlevad piirivalvekaatrit inimeste töökohana, kus nad pead-jalad koos sageli pikemalt peavad koos olema, siis ei koonerdata ka õhukonditsioneeride ja mürataseme ning vibratsiooni madalal hoidmise nimel," räägib Vanaselja.
    Baltic Workboats on Baltikumis ainus, kes alumiiniumist lootsi-, patrull-laevu ja -kaatreid ehitab. Saarlased ostavad sisse vaid laevade juhtimisseadmeid, elektroonikat ja mootoreid, kõik muud tööd tehakse Nasva sadamakail asuvas tootmishoones.
    Sel aastal saab hall uue naabri, sest ettevõtte praegused ruumid on kitsaks jäänud.
    Miks rootslased, soomlased, bulgaarlased ja aserid just Nasvast laevu tellivad? "Oleme suutnud oma toote kvaliteedi viia maailmas hinnatud Soome ja Rootsi töölaevatootjatega ühele tasemele. Kuna kõik laevad on eritellimused, siis oleme proovinud olla hästi paindlikud ja tulnud vastu alati kliendi nõudmistele ja soovidele. Oleme pannud palju rõhku just tootearendusele ja investeerinud palju ka korralikesse tootmisvahenditesse ja tingimustesse. See tekitab usaldust. Kui toodaksime kuskil vanas kolhoosi töökojas, ei võtaks meid keegi tõsiselt," arvab Vanaselja.
    Ta rõhutab, et edu alus on ka aktiivne turundusstrateegia. "Oleme riskide hajutamiseks kanda kinnitanud erinevatel turgudel," lisab ärimees.
    Inseneri sõnul ei tähtsustaks ta Eestis nii üles kiidetud tootetutvustusmesse üle. "Tulusam on aktiivne toodete presentatsioon, võimalike klientide küllakutsumine, nende ise maailmast ülesotsimine ja Eestisse toomine," annab Vanaselja nõu.
    Ettevõte on end käinud tutvustamas nii Sri Lankal, Malaisias kui ka Kanadas.
    Augustis tulevad Saaremaale nigeerlased eelluuret tegema, kas ja milliseid jõekaatreid sealsele mereväele tellida. Ka Sri Lanka on patrullkaatrite vastu huvi tundnud. Samuti on valmistatud laevu lätlastele ja ukrainlastele, ka Eesti piirivalvele, keskkonnainspektoritele ja AS Eesti Lootsile
    Eesti Lootsi juhatuse liikme Aivo Pitki sõnul on nad riigihangete käigus Baltic Workboatsilt kokku 13 lootsilaeva ostnud.
    "Viimane hange oli 2005. aastal. Nende hinna ja kvaliteedi suhe sobib meile,hooldusbaas on praktiliselt meist üle lahe. Ma ei tahaks isegi mõelda selle peale, kui peaksime juulis näiteks itaallastega hooldeküsimusi hakkama lahendama," on Pitk rahul.
    Lootsilaevad sõidavad aastas paar tuhat tundi, mis on ühe laeva kohta väga suur koormus. "Aga ei ole veel juhtunud, et mõni laev oleks ära uppunud või mõni loots laevale viimata või sealt toomata jäänud. Üllatavalt hästi peavad Saare poiste laevad nii rängale koormusele vastu," lisab Pitk.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.