Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hea ilm võib põldurid päästa ennustatud laostumisest
"See on kahe otsaga asi. Kui teravilja koristusilm on samasugune nagu eelmisel aastal, siis juhtub katastroof," kommenteeris Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra oma kevadist ennustust.
Kõige halvemas seisus on Sõrra sõnul endiselt piimatootjad, kes peavad piimaliitrile krooni peale maksma. "Väga hädas on need, kes on investeerinud suurematesse lautadesse," lisas Sõrra.
Põllumehed hakkasid agaralt investeerima pärast 2007. aastat, mis oli saagi kõrgaeg. 2008. aastal alandas vihmane ilm tunduvalt vilja kvaliteeti ning pool toiduviljast osteti sisse teistest riikidest.
Selle aasta olukorda võib pehmendada vaid hea teravilja-aasta. Sõrra hinnangul on kevad ja suvi viljasaagile head olnud ning ka Brüsselist ikaldust ei ennustata.
Sõrra sõnul võib prognoosida paariprotsendilist toodangu kasvu. Kui aga terves Euroopas tuleb hea vilja-aasta, langeb Eestis teravilja hind. Lõunapoolsed riigid juba koristavad saaki. Mahukaima toodanguga Venemaa, Ukraina ja Kasahstan korjavad vilja kokku kuu aja jooksul.
Tartu Veski ASi ostujuhi Leonid Dulubi sõnul võib ELi viljatoodangu maht langeda mullusega võrreldes 7-8%. Eelmine aasta oli viljatoodangu rekordaasta, kuid Eesti jäi siis vihmarohkete ilmade tõttu õnnekübara alt välja.
"Eesti võib eelmise aasta ebaõnne õnneks keerata," ütles Dulub. Ta lisab, et põllumeestele on vaja sel aastal äärmiselt head aastat, et nad üldse ellu võiks jääda. "Kui aga tuleb halb ilm, võibki veerand teraviljatootjatest haihtuda," kommenteeris Dulub.
Teravilja kokkuostja ega suuremad Eesti pagariärid käekäigu üle ei kurda.
Leiburi ASi tootmisjuhi Agu Matsi sõnul on neil sel aastal hästi läinud. "Eks iga päev peab sööma ja leiba ostetakse ka sõja ajal," põhjendas Mats pagariäri edukuse sõltumatust teravilja hinnast.
ASi Eesti Pagari juhataja Veikko Vaarja sõnul kulgeb neil ka kõik plaanipäraselt. Tema sõnul kasvas 2008. aasta teravilja ikalduse aegu nende ettevõtte turuosa võrreldes konkurentidega.
Tartu Veski AS ostujuhi Leonid Dulubi sõnul elavad pagarid teravilja tootmise, töötlemise ja müügiahelas kõige paremini. "Need võtavad paksema koore. Ega siin võrdsust eriti ei ole," kommenteeris Dulub. Ta lisab, et põllumehed võisid küll varem hästi elada, kuid nüüd ei jää neile enam raha kätte.
Dulubi sõnul teenib ka nende ettevõte iga aasta paarikümne miljoni kroonist kasumit ja täidab sellega püstitatud eesmärke.
Autor: Katariina Krjutshkova