Toormepuudus ajab puitmaterjali hinda üles

Hinnamuutused puiduturul on hektilised ja ootamatud, seega pole võimalikki prognoosida, kas sügisel jäävad hinnad püsima, langevad või kerkivad.

ASi Rait juhatuse esimehe ja höövelmaterjalide ärijuhi Ivar Dembovski sõnul jääb hinnatõus aasta algusest 20 protsendi piiridesse. "Puiduturul muutuvad hinnad pea iga kuu. 2008. aasta keskpaigaks langes hind aasta varasemast tipphinnast kolmandiku ulatuses, nüüdseks on see alumisest hinnas aga viiendiku võrra kerkinud," selgitas ta.

Hinnatõusu ühe põhjusena toob Dembovski välja tootmisvõimsuste vähendamise ja ettevõtete sulgemise okaspuiduturul. "Tootmismahud on langenud rohkem kui nõudluse maht. Tasakaal on paigast ära läinud ja ma arvan, et kui praeguseks on hinnad 20% tõusnud, siis kolmandas kvartalis võib tõus jätkuda," lisas ta.

"Hinnatõus on põhjustatud kehvast toorme kättesaadavusest. Metsaomanikud ei võta oma metsa maha, sest tahavad kõrgemat hinda saada," rääkis ASi Puukeskus tegevdirektor Atso Matsalu. "Toormaterjali puudus on sundinud paljusid tööstusi uksi sulgema ja seetõttu on kättesaadavus lõpptootele väga vilets," lisas ta.

Toorme kehva kättesaamise taga on ka eraisikutest metsaomanike tulude maksustamiskord, mis ei soosi puude mahavõtmist. "Kui eraomanik pole end FIEks registreerinud, maksustatakse kogu tema metsamüügist laekuv raha tulumaksuga. Käibe tekitamiseks tehtud kulusid ta maha arvestada ei saa ning seega tuleb metsamüüjal mõnel juhul isegi peale maksta," nentis Dembovski.

"Talvel olid platsid veel palki täis, aga maiks oli kõik tühi ja ega palki mujalt sisse tuua pole kui Lätist," selgitas Matsalu. "Venemaalt tuues on kõvad tollimaksud peal ja seda ei jõua keegi kinni maksta," märkis ta.

Ott Otsmann Eesti Metsatööstuse Liidust kinnitas, et nii puidu eksport kui ka import on aastatagusega võrreldes oluliselt väikesemad. "Import on vähenenud 53% ja eksport 33%. Iseenesest on positiivne, et impordi osakaal ekspordi suhtes on vähenenud. See näitab, et oleme tarbinud kodumaist ressurssi suhteliselt rohkem," rääkis Otsmann.

ASi Rait toodangust läheb ekspordiks ligikaudu 50%. ASi Rait Tallinna puiduterminali juhataja Tiit Kamsi sõnul pole ettevõtte ekspordi osakaal ja tellimuste hulk langenud, kuna ka Soomes ja Rootsis on raske puitu kätte saada. "Eesti toorpuidu väikesed varud on viinud hinnad tõusule ning eks see tekitab probleeme saeveskitele, kelle töö põhineb kohalikul palgil," selgitas ta, ent lisas, et kuna Eesti saetööstused on väga moodsad, annab see teatava konkurentsieelise. "Toorme puudus on kompleksne küsimus, aga fakt on, et kui metsamajanduse arengukava järgi võiks aastas saagida 12 miljonit tihumeetrit puitu, siis reaalselt tehakse seda 6-7 miljonit tihumeetrit aastas," märkis Kams.

"Turul on mahud kukkunud eelmise aastaga võrreldes 35-40%. Ülemöödunud aastaga pole üldse mõtet võrrelda, sest sellist aastat nagu 2007 Eesti majanduses enam ei tule," märkis Matsalu. "Vaatamata langenud mahtudele on materjalist ikkagi puudus käes ja nõudlus pakkumisest suurem," lisas ta.

Otsmanni sõnul on hinnad stabiliseerunud ja edasist langust ta ei prognoosi.

Edasist hinnamuutust on raske prognoosida ja Matsalu sõnul antakse hinnatõusudest väga ootamatult teada, vaid nädalajagu ette. "Ehk sügisel, kui nõudlus väheneb, hakkab hind taas langema, aga see sõltub ka sellest, kuidas toormaterjali tulema hakkab," rääkis ta. Puukeskuses on lõpptoodete hinnad tõusnud 10-15% ning Matsalu sõnul tuleb toorme hinnatõusust väiksem tõus marginaali arvelt. "Kvaliteesemaid tooteid oleme toonud Soomest, kus hinnad samuti ligikaudu 20% tõusnud. Ka Soomes on palju tööstusi suletud," nentis ta.

Autor: Tea Taruste