Perens: viivislaenude kasvutempo pidurdub

"Võlgnevuses laenude kasv teises kvartalis vastas prognoosile ning on näha, et selliste laenude kasvutempo hakkab aasta teises pooles tõenäoliselt pidurduma," ütles Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens.

Esimeses kvartalis ligi 300 miljonit krooni kahjumit teeninud Swedbanki Eesti üksuse kahjum hüppas teises kvartalis 372 miljonini. Tegevuskasumit teenis Eesti üksus 717 miljonit ning 1,082 miljardit krooni moodustasid eraldised võimalike laenukahjumite katteks.

"Praegust majandussituatsiooni arvestades on panga teise kvartali tulemused ootuspärased," kinnitas Perens. Ta lisas, et tänavuse esimese poolaasta kahjum moodustab vähem kui neljandiku eduka eelmise aasta jooksul teenitud kasumist.

Panga tulemuste peamised mõjutajad on tema sõnul varade kvaliteet ja laenukahjumid. Swedbanki Eesti üksus suurendas 984 miljoni krooni võrra reservi võimalike laenukahjumite katteks, kandis maha laene 105 miljoni krooni ulatuses ja sai tagasi varem mahakantud laene 7 miljoni ulatuses.

Swedbanki grupi tegevjuhi Michael Wolfi teatel on nad loonud laenukahjudeks tugeva puhvri. "Oleme kahandanud ka riskantsete varade mahtu, mis on tugevdanud meie vastupidavust. See näitab, et oleme saamas tugevamaks pangaks," kirjutas Wolf panga kodulehel. Täiendavaid varusid tulevaste laenukahjude katmiseks on pangal ligi 27 miljardi Eesti krooni ulatuses.

Eestis püsib nõudlus uute laenude järele Perensi kinnitusel jätkuvalt madal. Majanduskeskkonnast tulenevalt on panga krediidipoliitika ja laenutingimused varasemast konservatiivsemad ning uusi laene antakse välja elujõulistele äriprojektidele ning kõrge maksevõimega eraklientidele, lisas ta.

"Kuna Baltimaade majandusi peetakse praegu kõrge riskitasemega piirkonnaks, on rahvusvahelistelt turgudelt sisselaenatava raha hind panga jaoks muutunud märgatavalt kõrgemaks kui mõned aastat tagasi," rääkis Perens. Sellest lähtuvalt on tõusnud laenude intressitase ka klientide jaoks.

Millal võiks laenamine taas lihtsamaks muutuda? "Sõltub meie hinnangutest klientide potentsiaalsetele rahavoogudele, mis omakorda sõltub olukorrast majanduses. Kui lihtsuse all pidada silmas raha hinda, siis selliseid hinnatasemeid nagu 2007. aastal me ilmselt enam Eestis ei näe," vastas Perens.

Tema sõnul määrab Eesti olukorra majanduse taastumine meie ekspordiriikides. "Kui uskuda aktsiaturge, siis on maailmas teatud elavnemist oodata," lisas ta.

Lähiaja plaanidest rääkides ütles Perens, et tähelepanu keskmesse jääb efektiivsuse hoidmine. "Eesti üksuse kohta saab öelda, et kui tulude prognoosis ei teki erakorralisi muudatusi, on eesmärk jätkata kulude alandamist," selgitas ta.