Pensioniraha duubeldas fondide tulud

Finantsinspektsiooni andmeil hüppas kohustuslike pensionifondide osakaal Eesti fonditurul eelmisel aastal 32 protsendilt 55 protsendile. Suurenemine tuli peamiselt aktsiafondide arvel, mille kogumaht alanes koguni 17,7 miljardilt 3,5 miljardile.

Kuna teise samba osakuid pole võimalik müüa ning neisse voolas iga kuu pidevalt raha juurde, püsis pensionifondide maht eelmisel aastal stabiilselt 11-13 miljardi krooni vahel ning fondivalitsejad, kes teenivad peamiselt fondide mahu pealt, said hoolimata hävitavast aastast väärtpaberiturgudel oma tasu kätte.

Finantsinspektsiooni möödunud aasta kevadel tehtud analüüs näitas, et 2006. aastal teenisid investeerimisfondid teise samba fondide pealt 108 miljonit krooni tulu. Värskemate arvude väljaarvestamise jättis inspektsioon Äripäeva hooleks, soovitades vaadata fondide mahtu ja haldustasusid. Arvestades, et keskmiselt kogutakse fondide pealt 1,5% haldustasu aastas ja osakute müügi pealt võetakse vahelt keskmiselt protsent, ulatus fondide aastane tulu pensionifondide pealt eelmisel aastal üle 200 miljoni krooni.

Ka fondivalitsejad tunnistasid, et pensionisammastelt saadud tulu moodustab praegu suure tüki kogutulust. Nii näiteks suurima turuosaga Swedbanki Investeerimisfondide kui ka kümnendikku turust omava Danske Capitali tulubaasist moodustasid pensionifondide brutoteenustasud eelmisel aastal umbes poole.

SEB Varahalduse tulubaasist moodustasid teise ja kolmanda samba netoteenustasud 2008. aastal kokku umbes 45 protsenti, aasta varem aga umbes 26 protsenti. "Tõe huvides peaks tegelikult maha lahutama depootasud, mis pensioni teise samba fondide puhul erinevalt teistest fondidest on fondivalitseja teenustasukulu," täpsustas SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

Pensionifonde n-ö päästvaks õlekõrreks fondivalitsejad nimetada ei soovinud, ehkki peaaegu kõik fondid näitasid hoolimata jubedast börsiaastast kasumit.

"Päris selles sõnastuses ma väitega ei nõustuks, kuid arusaadavalt moodustavad pensionifondid väga suure osa kohalike fondivalitsejate ärist. Seda mõõdetuna nii ressurssides, mis sellesse ärisse panustatakse, kui ka osana, mis vastu saadakse," ütles Danske Capitali juht Silja Saar.

"Pensionivarad on suhteliselt stabiilsemad kui muud varad, aga päästev õlekõrs on siiski ilukirjanduslik väljend ja liialdus," märkis ka Sven Kunsing. Fondivalitseja mainis, et praegu on pensionitulude osakaal taas langevas trendis ning aasta lõpuks võib see kukkuda alla 40 protsendi.

Veidi üle kahe aasta tegutsenud varahaldusfirma Avaroni juht Kristel Kivinurm-Priisalm ütles, et nemad ei plaani kindlasti aktsiafondide ning portfellivalitsemise kõrval pensionifonde pakkuma hakata. "Sellega kaasnevad väga suured investeeringud, et üles seada pangavõrk, mille kaudu seda jaeklientidele müüa. Lisaks veel muud kulud, mida fondivalitseja peab katma," ütles ta.

Käivitamiskulude kujukas näide on läinud sügisel alustanud Nordea Pensions Estonia, mis teenis esimesel tegevusaastal 7 miljonit krooni kahjumit. Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel tunnistas, et ettevõtte ja pensionifondide käivitamise kogukulud ulatusid umbes 5,4 miljoni kroonini.

Aktsiafondide väärtuse vähenemine pani fondivalitsejad tegema ümberkorraldusi nii investeeringute juhtimises kui ka meeskondades.

Sven Kunsingu sõnul korraldas SEB Varahaldus selle aasta alguses mõnevõrra ümber oma investeerimisprotsessi ja koondas aktsiafondide meeskonna Tallinna. "Sel aastal oleme näinud oma aktsiafondide mahus tegelikult tubli kasvu, seda eriti fondide osas, mille investeeringuid juhib SEB Tallinnas baseeruv aktsiatiim, kuid mis on registreeritud

Luxembourgis ja Rootsis. Nimetatud fondide maht on kasvanud aasta algusest ligi 50 protsendi võrra umbes 475 miljoni euroni."

Swedbanki fondijuhi Jelena Fedotova sõnul olid nii fondifondid, aktsiafondid kui ka institutsionaalsed portfellid eelmisel aastal kasumlikud, kuid aktsiafondide väärtuse vähenemise tõttu tuli kärpida ka kulusid. "See äri jääb ka sel aastal kasumlikuks," lubas Fedotova.

Danske Capitali juhi Silja Saare sõnul koondati tähelepanu aktsiate ning võlainstrumentide omavahelisele jaotusele ning vähendati aktsiainvesteeringute osakaalu umbes viiendikule maksimaalselt lubatust. "Võlakirjainvesteeringutes, mis olid fondis selges ülekaalus, eelistasime samuti jääda konservatiivseks," lisas ta. "Kokkuvõttes tagas selline lähenemine fondidele madalama riski, madalama osakuväärtuse kõikumise ning parema likviidsuse."

Ka ERGO Funds on juhatuse liikme Alo Alunurme sõnul hoidnud teise samba investeeringutes kriisi ajal maksimaalsest märgatavalt väiksemat aktsiaosakaalu. Samuti pidas ta oluliseks kolmanda samba fondide lisandumist ERGO fondidesse.