Sotsiaalraha saatus liperdab poliitiliste otsuste tuules

Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis kolmapäeval erakonnakaaslasest rahandusminister Jürgen Ligile oma valitsemisala eelarve projekti, mille kulud ületavad 3,9 miljardiga rahandusministeeriumi piirsummat.

"Jah, see number ületab ette nähtud summat, aga pensionid, toetused ja hüvitised on ju kõik praegu kehtivates seadustes kirjas ja neid arvestamata pole meil võimalik rahandusministeeriumile taotlust esitada," nentis Pevkur. Kas sotsiaalministeeriumi eelarve jääbki rahandusministri tõmmatud punast joont ületama, sõltub Pevkuri sõnul aga valitsuse poliitilistest otsustest.

"Pensionäride hulk suureneb, nagu ka töövõimetuspensionäride arv. Lisaks on tööturu olukord andnud tõuke selleks, et inimesed on hakanud ennetähtaegsele vanaduspensionile jääma. Kõik see toob kaasa selle, et pensionikassa prognoositav kulu võrreldes eelmise aastaga on üle poole miljardi krooni suurem," rääkis Pevkur faktidest, millele poliitikutel tuleb otsa vaadata.

Kui panna selle numbri kõrvale sotsiaalmaksu närb laekumine, on käärid tegelike kulude ja tulude vahel väga suured - selleks aastaks prognoosib rahandusministeerium kuni 2,5 miljardi suurust auku. Seda puudujäävat raha aga pole Pevkuri kinnitusel sotsiaalministeeriumi eelarvest mitte kuidagi võimalik välja pigistada.

Valitsusel on sotsiaalministri hinnangul kaks võimalust - kas minna pensionide, peretoetuste ja ravikindlustuse kallale või kui otsustatakse kehtivate seaduste alusel jätkata, tuleb puudujäävad summad võtta teiste valdkondade arvel.

Selleks sobiks Pevkuri sõnul näiteks investeeringud, mis ei puuduta raha sisse toovaid välisvahendeid ning mida on võimalik edasi lükata. "Kui ma iga Eesti pere rahakotist lähtun, usun, et inimesed teevad ka ise selliseid valikuid, et pigem ostan poest ikkagi süüa, mitte auto ega hakka kodus remonti tegema, kui raha pole," ütles Pevkur, kelle arvates peaks riikki samast põhimõttest lähtuma.

Samas ei kosta sotsiaalministri häälest erilist veendumust, vastates küsimusele, kas aastaid tagasi loodud pensionisüsteem praeguse maksukoormuse juures ka kriisi ajal ning pärast seda elujõuline on.

"Ma usun, et mingeid otsuseid tuleb langetada. Millised need olema saavad, on valitsuse ja riigikogu otsustada," ütles Pevkur.

Pensionireform on niivõrd pikaajaline reform, et selle tähtsus ja mõju on üle igasugustest majanduskriisidest ja sellestki, kas pensioni makstakse meile kroonides või eurodes.

Eesti demograafiline olukord - kui suur on sündimus, kui palju on tööealisi inimesi ja pensionäre - ja maksukoormus ei ole omavahel vastavuses. Midagi pole teha. Me peame aru saama, et valikud ei ole enam vasak- või parempoolsed. Valikud põhinevad sellel, kas me oma põhiseaduses sätestatud kohustust, et riik peab mõistlikul moel hoolt kandma oma eakate kodanike eest, täita suudame. Mina ütlen, et praeguse maksukoormuse juures me ei suuda seda teha.

Meil on tõstetud kaudseid makse ning otseste maksude osakaal riigi tuludes on liiga väike. Tõsisem järelemõtlemise koht on tulumaksu protsendi suurus. Kui oleks mindud seda teed, poleks sotsiaalministril praegu vaja kukalt sügada.

Eelarve kärpimisega on jõutud kriitilise piirini ja mingeid suuri valikuid enam ei ole. Ning ühel hetkel tuleb valitsusel käed püsti tõsta ja öelda välja, et tulumaksu tuleb tõsta.