Teesektori ärkamine kui piisk ehituskõrbes

"Tööd ei jätku! Kui suvel ka tööd ei ole, siis ei ehitata teid ju üldse," ühmas tusaselt tee-ehitusfirma ASi Talter tegevdirektor Sven Pertens. Juuni, juuli ja august on ju ikka olnud selles sektoris tavalised elavnemise kuud. Samas, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on nüüd tööd, hoolimata elavnemise juttudest 20-40 protsenti vähem.

"Hinnatase on nii, et vaatan huviga, kas üldse keegi kasumisse tuleb," nentis ta. On ju terve see ehituse alasektor tervikuna kahjumis ja üldse mitte vähe. Näiteks eelmisel aastal, kui oli veel varnast võtta vanu poolikuid objekte, oli kahjum 100 miljonit krooni. Kuid selleks aastaks ennustas mees kahjuminumbriks juba 300 miljonit krooni. "Langusprotsess jätkub," lisas Pertens.

Pealegi teevad tee-ehitajatele meelehärmi ehitusfirmad, kes oma ala mõõnast ajendatuna tungivad nüüd tee-alale. Näiteks Facio Ehitus on tema kinnitusel tulnud üle peatöövõtjaks. Tulemusena lähevad mitmed tee-ehitajad tegema tööd "miinusega", lootes, et küll hiljem jõuab võlgu, sealhulgas pangale, tasuda. See omakorda on juba viinud ringvõlgnemisse. "Meie loogika on, et "miinusega" ei lähe tööd tegema," kinnitas Pertens.

Teisel poolaastal vast veel midagi alasektoris ei juhtu, kuid mis saab siis, kui on aasta lõpp ja uue algus. "Näiteks oktoobrini venitatakse, kuid kasumit ju teenitud pole…," muretses ta. Lahendusena nägi Pertens kõigi europrojektide rutulist käivitamist - seni aga paranemisemärke küll pole.

YIT Ehituse juhi Priit Sauki tõdemusel valitseb ehitusturul endiselt riigitellimus ja eratellijad ei tee veel midagi. "Hirm on tarbijate poolel veel väga suur ja firmad teevad vägagi riskantseid, vahel isegi saatuslikke pakkumisi," osutas ta alla omahinna pakkumiste ohule. Tulemuseks on üksteisele võlgu jäämine, nagu viis hukuni ka Leviehituse. Viimase veelgi olulisemaks hukupõhjuseks pidas Sauk tegelemist kinnisvaraäriga. Liiatigi on ta endiselt kevadisel seisukohal, et suve lõpul algab ehitusfirmade sulgemislaine.

"Eks igaüks peab oma valikud tegema, meil on läinud suhteliselt hästi, samuti kinnisvara vallas, panga poolt survet pole ja saame hakkama," tõdes ta asjalikult oma juhitava firma käekäigu kohta.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson kinnitas tõika, et seni on ehitusevallas kõige paremini püsinud pinnal just tee-ehitus. Samas aga see üldehituse pilti suurt ei mõjuta. "Meil ju puuduvad riiklikud abipaketid, nagu Soomes ja Rootsis," heitis ta kivi riigi kapsaaeda.

"Eks neid firmasid langeb rivist välja veel ja sügistalv muutub väga nukraks," pidas ta Leviehituse saatust justkui kurva peatüki avaakordiks.

Lahendusena nägi ta riigi otsetoetusi, energiasäästlikke otsuseid. Tuleks isegi kiirustada, muidu jääbki abi hiljaks. Kevadel välja hõigatud 40 000 koondatava arv 80 000st buumiaegsest ehitajast ongi juba täis saamas.

Elavnenud tee-ehitus kajastub kindlasti killustikutootmises - ja positiivselt. Eelkõige on põhjust rõõmustada tootjatel, kellel objektid läheduses ja konkurendid kaugemal. Näiteks Nordkalk ja Ämari; Kunda ja Põdruse-Kunda-Pada tee.

Tallinna ümbruse karjäärid võitlevad Tallinna ja Harjumaa objektide ning siinsete betooni ja asfalditehaste mahtude pärast. Konkurents on terav ja hinnad all. Hoolega jälgitakse uute objektide hangete väljakuulutamist.

Väo Paasi teeb samas murelikuks bürokraatiamasina aeglus Ruu karjääri kaevandamisloa menetlemisel. Selle aasta algusest ootame keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi tegusid Ruu karjääri kaevandamisloale Vabariigi Valitsuse otsuse saamiseks. Tulekul on Viitna ümbersõidu hange, kuhu oleks Ruust võimalik killustikku müüa, konkureerides näiteks Kundaga. Hetkel ei ole mingit ülevaadet, millal asjad liikuma lükatakse.

Ehitusfirmade pankrottide laine saabub nüüd pigem sügisel-talvel. Ja kui suur ning hull see laine on, ei oska arvata. Tööde mahud vähenevad pärast kohalikke valimisi, elatakse mõni aeg veel varudest ja siis saabub rahu. Kevadel kohtab mitmeid tublisid ehitajaid juba uute firmanimede all.

Ehitusfirmad ongi juba tee-ehitusse tunginud. Meie suurtel hangetel ei osale.

Koger, Merko, Nordecon, Arco Vara on Eestis otse või oma tütarde kaudu infrastruktuuri- ja teedeehituse pakkumistel aktiivsed. Olid veel Skanska ja Destia, kes lõpetasid tee-ehitusega Eestis.