Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Šõud sai vaid poole raha eest
Popikuningas on surnud, kuninganna aga endiselt elus ja sama pop, pöörane ning rahvast hullutav kui varem. Nii ka Tallinna kontserdil.
Madonna kontsert oli igati tasemel ja kuningannale vääriliselt ette kantud. Oli lubatud valgusmöllu, lavašõud, tehnilisi lahendusi, häid uuemaid ja vanemaid lugusid. Lisaks 70 000 kuulajat, kelle hulgas fännid, popmuusikahuvilised ja lihtsalt uudistajad, kes toimuvat karates ja kaasa lauldes või siis, vastupidi, tagasihoidlikkusega jälgisid.
Ja nii kuni võiduka lõpuni, ühtegi lisalugu totrast viisakusest, väsimusest või, mine sa tea, äkki ka pettumusest massid nõudma ei hakanud.
Madonnale omasest sõnumiga muusikast ja erinevatest tabloodel vaheldunud mõtteteradest, mis kõik rahvast paremasse maailma juhtida püüavad, jäi hoopis rohkem meelde väline. Sajad prožektorid, kirevad kostüümid ja eriefektid - kõik oli põhjalikult läbi mõeldud ja eeskujulikult ellu viidud. Tabavalt iseloomustaksid kõike nähtut-kuuldut popikuninganna enda kuulsaks lauldud sõnad "You know that we are living in a material world and I am a material girl".
Sama materiaalselt oli hea vaistuga ärinaine lähenenud ilmselt ka piletihindadele. Kui kõigi teiste Eestit väisanud suurartistide kontserdipiletite hinnad on alanud 495 kroonist, siis sedapuhku küsiti pea kaks korda rohkem. Tore oli ja šõud sai, aga ausalt öeldus kaks korda suuremat elamust nüüd küll mitte. "Sticky and Sweet" ei ületanud kindlasti Michael Jacksoni "History", Tina Tuneri "Twenty Four Seven" või Metallica "Escape From The Studio" tuurikontserte.