Patendiamet: ettevõtjad ei tea oma õigusi

07. august 2009, 15:30

Oma nn leiutisele kasuliku mudeli
tunnistuse saamine patendiametilt ei tähenda veel seda, et tegemist on
leiutisega, sest patendiamet peab korrektse taotluse korral tunnistuse ikkagi
väljastama, isegi kui toode on turul olemas.

„Kasuliku mudeli saab iga taotleja, kes esitab korrektse taotluse, sõltumata sellest, kas see asi on uudne või ei ole,“ rääkis patendiameti patendiosakonna juhataja asetäitja Anne Erlach. Tema sõnul ei anna ettevõtjad endale aru, et sisuliselt toote uudsuse eest peavad nad ise vastutama, kuigi nad saavad kasuliku mudeli tunnistuse.

„Kui nad ei ole uudsust ise kontrollinud ega lasknud ka mõnel volinikul kontrollida või kas või meie käest tellinud, siis see tähendab seda, et mõni võib seda asja ammu enne seda toota, kui tema selle mudeli saab,“ selgitas ta.

„Nad arvavad, kui nad on kasuliku mudeli saanud, et siis on kõik mured lahendatud ja kõige ülejäänuga tegeleb patendiamet kuni selleni välja, et patendiamet maksab leiutajale leiutuse eest ja mida kõike nad siin loodavad,“ rääkis Erlach tunnistuse saajate valearusaamadest.

„Amet registreerib, et see inimene leiutas sellise ja sellise asja, aga patendiameti kompetentsi ei kuulu absoluutselt järelevalve teostamine, kes ja kuidas seda kasutab,“ rääkis Erlach patendiameti volitustest. „See on täiesti leiutaja enda ülesanne.“

Kui ettevõtja on kasuliku mudeli tunnistuse saanud, siis ta peaks kõigepealt suhtlema selle ettevõtjaga, kes turul on, andis Erlach nõu. „Seaduses on selline asi olemas. Kui teine tootis juba enne, kui tema oma mudeli taotluse sisse andis, siis teisele jäävad kõik õigused alles ja mudel ei võta mitte midagi ära,“ selgitas Erlach.

„Kõigepealt peaks välja selgitama, kas konkurent alustas tootmist pärast seda, kui tema selle tunnistuse kätte sai. Kui tootmine toimus juba enne, siis ei ole mitte midagi teha,“ lisas ta.

Väga sageli on Erlachi sõnul saadud tunnistus sellisele asjale, mis ei ole uudne. „Kui vastaspool pöördub kohtusse, siis tal on väga lihtne nõuda selle kasuliku mudeli tunnistuse tühistamist, sellepärast et see väljaandmise hetkel ei olnud juba uudne,“ märkis ta. „Meie peame ikkagi tunnistuse välja andma, kuigi me teame, et ei ole uudne.“

Erlachi sõnul peaks see, kellel on olemas tunnistus ja kellele ei meeldi, et teised on turul, neile kõigepealt kirja saatma, et tal on nii- ja niisugune asi kaitstud. Edasi peaks konkurent tegutsema, kas nõudma mudeli tühistamist või tõestama, et ta tootis varem. „Aga kõigepealt võiksid nad inimlikult omavahel suhelda ja välja selgitada, kellel kui palju õigust on,“ soovitas Erlach, sest kellel on tunnistus, ei tea ka sageli kõiki oma õigusi, ja need, kel ei ole tunnistust, ei tea ammugi oma õigusi.

„Milleks me üldse registreerime leiutisi kahel moel, on see, kui kellelgi on vähe raha ja väga hea idee, siis saab ta kiiresti ja odavalt mingi paberi kätte, ja siis tal on aega pikemalt mõelda, kas tahab patenti,“ selgitas Erlach. Patenti on tema sõnul ikkagi mõtet võtta siis, kui asi läheb tootmisse ja toodab selle patendi kaitsmise raha vähemalt tagasi. „Vastasel juhul ei ole üldse mõtet kaitsta. Kui on ikka korralik leiutis ja see toob ettevõtjale sisse, siis tuleks ikkagi võtta patent,“ leidis ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. August 2009, 16:44
Otsi:

Ava täpsem otsing