Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ahti Asmann: buumid kipuvad korduma
Online-intervjuus ütles Asmann, et soovitab valitsusel tekitada võimalikult palju kanaleid raha laenamiseks.
Kas pangad muudavad laenamise kergemaks?
Rahavoo nõudmiste põhimõte vaevalt muutub. Potentsiaalselt võivad leeveneda nõudmised omafinantseeringu suurusele, kui kindlus tuleviku osas on suurem, kinnisvara hinnad on põhja saavutanud ja kinnisvaraturg elavneb.
Keskmine eurolaenu intress oli tänu Euribori odavnemisele juuni lõpus 3,9%, sellest tasemest madalamad on intressid olnud vaid 2004. aasta lõpus ja aastal 2005. Seega on Euribori langemine tasakaalustanud marginaalide tõusu ning laenuintressi taha ei tohiks laenuotsused jääda.
Mida teha, kui olen kaotanud töö ja pereliikmetel puudub sissetulek?
Soovitan kiiresti panka pöörduda. Lahendus saab olla vastastikku sobivatel tingimustel maksete ajutine leevendamine kuni leiate töö. Ainsa eluaseme müüki peaks esialgu vältima, lisatagatist tasub müüa isegi praeguste hindade juures.
Kuidas ikkagi juhtus, et paar aastat tagasi nägid pangad Tallinnas üüratut arenduspotentsiaali?
SEBd tegi juba 2006. aastal ettevaatlikuks see, et kinnisvarasektor oli ebaproportsionaalselt suure tähelepanu all ning 50-70 protsenti laenuressursist liikus sinna. Turg küllastus kiiresti ja sellest tulenevalt langes projektide potentsiaal. "Ravi" SEB poolt oligi suurema omafinantseeringu nõudmine, millega turg tol hetkel kahjuks kaasa ei tulnud.
Millal langetab SEB teenustasud Rootsi tasemele?
Teenustasude diskussioonis on nõrgaks kohaks, et vaadatakse üksikuid hindu ega võrrelda hinnakirja tervikuna. Rääkides mõne ülekandetasu erinevusest jääb märkamata internetipanga tasulisus, hinnad võivad olla erinevalt struktureeritud ja ka toodete sisu ei pruugi olla sama. Näiteks SEB kontoris Rootsis maksab ülekanne teise Rootsi panka 50 SEKi (76 Eesti krooni).
Kas valitsus tegi piisava, et ära hoida või leevendada buumi võimalikke tagajärgi?
Õiged sammud on olnud reservide kogumine, korralik eelarvepoliitika, lihtne maksusüsteem. Tagantjärele on lihtne näha, mida oleks tulnud veel teha - reserve veelgi suurendada vältides lisaeelarveid, kontrollida rohkem palgakasvu riigisektoris, loobuda eluasemelaenude intresside maksuvabastusest.
Mis on järgmine samm, mille valitsus peab astuma?
Valitsus liigub praegu õigel teel - vastutustundlikult on suudetud kulusid piirata ja see on praegu olulisim. Pankuri seisukohalt soovitaksin tekitada võimalikult palju kanaleid raha laenamiseks, kas krediidiliinide või riigi võlakirjade näol. Laenu juurdevõtmisega ma ei kiirustaks, kuid valikuvõimaluste rohkus maandab riske.
Millised võivad olla sügise majandusnäitajad?
Oleme arvestanud teises kvartalis 18,5% majanduslangusega. Sügisel lisanduvad eraisikutele väljaminekutesse kulutused toasoojale ja ainuüksi see teeb elu raskemaks. Aasta lõpuks võib töötus ulatuda 15-17 protsendini. Töötuse vähenemine sõltub paljuski kaubanduspartnerite majanduse tervisest.
Autor: ÄP