Küsi Brüsselist julgemini nõu

Viis aastat pärast Euroopa Liiduga ühinemist on tehtud avalöök Euroopa Kohtu (EK) ja Eesti kohtute dialoogis: hiljutised riigile soodsad otsused põllumajandustoetuste, ettevõtjate üleliigsete laovarude ja kauba tollis klassifitseerimise teemal kajastavad Euroopa õiguskorras ka Eesti kohtute esimest panust.

Eesti kohtud pöördusid 2007. aastal EKsse kolmel korral: Otsa Talu OÜ versus PRIA, Balbiino versus põllumajandusminister, maksu- ja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ning Pärlitigu vaidluses sama keskusega.

Kõik EK otsused tehti nn eelotsuse menetluse raames. Ses menetluses on riigisisestel kohtutel võimalus küsida EK-lt, kuidas üht või teist ELi normi tõlgendada.

Otsa Talu OÜ asjas soovis Riigikohus EK-lt nõu, et otsustada, kas Eesti põllumajandustoetuste jagamise praktika vastas ELi õigusele. PRIA oli piiranud keskkonnasäästliku tootmise toetuste saajate ringi selliselt, et toetust said vaid need, kellele see oli määratud ka varem. Balbiino ja Pärlitigu asjades pöördus EK poole Tallinna Halduskohus. Balbiino vaidluses palus ta EK-l hinnata, kas riik maksustas ettevõtjaid üleliigsete laovarude eest ELi õiguse vaatevinklist õigesti, Pärlitigu asjas küsis nõu tollitariifistiku tõlgendamise kohta.

Kõigis asjades otsustas EK, et Eesti riigi käitumine oli ELi õigusega kooskõlas. Esimesed vahetult Eestit puudutavad kohtuotsused andsid seega riigi tegevusele positiivse hinnangu.

Peale eelotsuse menetluse toimuvad EKs, nagu ka Euroopa Esimese Astme Kohtus, vaidlused ELi institutsioonide, liikmesriikide ja üksikisikute vahel. Nt on Eesti kaevanud Euroopa Komisjoni kahel korral Esimese Astme Kohtusse nn suhkrutrahvi asjas ja vaidluses kasvuhoonegaaside heitkoguste üle. Mõlemas on otsust oodata tänavu. Euroopa Komisjon on kuuel korral leidnud, et Eesti ei täida õigesti ELi õigust, ja on nn rikkumismenetluse raames Eesti EKsse kaevanud. Neis pole EK kordagi negatiivset otsust teinud, sest Eesti on rikkumised jõudnud kõrvaldada.

ELi õigusloomes põimuvad 27 riigi arusaamad ja huvid. Eelotsuse menetluse raames püüab EK nende vahel tasakaalu leida, mille tulemuseks on vahel õigussüsteemi revolutsiooniline edasiareng. Just EK andis üksikisikule võimaluse tugineda vahetult oma riigi kohtus Euroopa Ühenduse õigusele ja lõi põhimõtte, mille järgi on EÜ õigus ülimuslik riigisisese õiguse suhtes.

Eesti kohtud võiksid julgemalt pöörduda EK poole, tagades nii õigusnormide lõpliku tõlgendamise. Me kõik võiksime aktiivsemalt kasutada ELi õigust, sh juriste tegema kohtunikele ettepanekuid EK-lt nõu küsimiseks.