Logistikud jäid plussi

Balti Logistika teenis möödunud aastal 30 mln kroonise käibe juures puhaskasumit 1,37 mln krooni. Kasumi kasvu tagas ettevõtte juhatuse liikme ja tegevjuhi Vallo Arumäe sõnul tegevuskulude kärpimine ja efektiivne majandamine, kusjuures töötajate arv jäi samaks. Balti Logistika loodab kasumit teenida ka sellel aastal. "Prognoose on praeguses olukorras keeruline teha. Isiklikult näen, et kriisi põhjused on sügavamad ja sellest toibumine võib võtta mitu aastat. Reeglid on turul muutunud ja tuleb uue turuolukorraga kohaneda. Oleme valmistunud pikemaajaliseks kriisiks," rääkis Arumäe.

ASi Smarten Logistics teenis mullu kaks miljonit krooni kasumit, tulles välja 10miljonilisest kahjumist. Juhatuse liige ja tegevjuht Mait Miller märkis, et sel aastal on teravnenud hinnakonkurents ja klientide surve. Sel aastal püütakse paari protsendi võrra käivet ja kasumit kasvatada. "Sõltume väga palju toidu- ja esmatarbekaupade tarbimisest ja see on asi, mida me mõjutada ei saa," nentis ta.

Maanteevedudega tegelevate ettevõtete hulgas on neid, kel kõik korras, aga ka neid, kes ootavad hinnatõusu või lähenevad pankrotile. "Ekspediitoreid on igasuguseid. Tublide firmade kõrval on ka neid, kellel vaid number ja ämber. See tähendab telefoninumber ja ämber, mida endale pähe tõmmata," sõnas Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsiooni (ERAA) juhataja Toivo Kuldkepp ekspedeerimisturgu kommenteerides.

"Paraku on neid, kes mõnest firmast kliendibaasiga lahkunud ja ise tegutsema hakanud üksjagu, ent nad saavad tegutseda vaid niikaua, kui majanduses kõik hästi läheb," rääkis Kuldkepp.

Autoveondus on Euroopa tasemel väga rangelt reglementeeritud, ent ekspedeerimisäri pole Kuldkepi sõnul kunagi reguleeritud, ehkki ka siin võiks olla minimaalne omakapitalinõue äri alustamiseks.

"See on siiani vabakutseliste ala ja võtab aega, kuni vedajad taipavad, et igaüht ei saa usaldada," märkis ta. Viimastel aastatel on tema hinnangul üha vähem kuulda, et mõni vedaja oleks ekspedeerija või teise vedaja käest petta saanud. Siiski soovitab Kuldkepp partneri tausta uurida ja juhuslikke koormaid mitte võtta.

Olukord maanteevedudes on nagu mujalgi ning kõik vaatavad, kuidas ots otsaga kokku tulevad. Maanteevedudes tegutsevate ettevõtete seis on seinast seina: osa läheb hästi, osadel mitte. "Pankrotti mineku kartust pole eriti kurdetud. Osa sõiduautode vedudega tegelenud firmaid on küll tegevuse lõpetanud, aga enamasti loodetakse ikka vastu pidada," rääkis Kuldkepp. Ellujäämislootus on ettevõtetel, kes headel aegadel pisut rasva kogunud, ja neil, kelle koormaid täidavad toit ja esmatarbekaubad.

Eesti suurim jahutatud toidukaupade vedudega tegelev AS Est-Trans Kaubaveod teenis möödunud aastal 126,3 mln kroonise käibe juures 12,4 mln krooni kasumit, võrreldes eelnenud aastaga kasvas käive 4 ja kasum üle 22%.

Ettevõtte üks omanikke Reio Engman hindas firma tegevuse aastaaruandes edukaks, ehkki mullune kütuse hinna tõus kergitas kulusid. Sel aastal plaanib firma säilitada positsiooni ja võimalusel alustada koostööd mitmete uute tootjatega.

DHL Estonia AS teenis möödunud aastal 15,72 miljonit puhaskasumit 563,3 mln kroonini ulatunud käibe juures, mis ülemöödunud aastaga võrreldes kasvas pea 17%. Käibest 65 protsenti tuli maanteevedudest. Ettevõtte juhtkonna hinnangul võivad deebitoride makseraskused tuua kaasa firma nõuete väärtuse languse ning varasemast suuremad allahindluskahjumid. Samuti võivad raskustesse sattuda hankijad, kes ei suuda pakkuda teenuseid kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel.

Eelmisel aastal Äripäeva ekspedeerimisfirmade TOPi võitnud Contimer OÜ kasvatas mullu käivet 23% ja kasumit 57%. 149 mln kroonise käibega teeniti 23,6 mln krooni kasumit. Ligi kaks kolmandikku käibest tuli veoteenuste osutamisest. Selle aasta tulemusi pole ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Eeriku sõnul võimalik langeva turu tõttu adekvaatselt prognoosida, kuna riskid kasvavad ja klientide maksedistsipliin jätab soovida.

Autor: Tea Taruste