Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tehnoloogiatoetuse taotleja saab raha lihtsamini kätte

Esimeses voorus, mille tulemused selgusid aasta algul, pidid toetuse saajad tasuma seadme maksumusest 60-80 protsenti. Rida ettevõtteid loobus, kuna neil polnud nii suurt omafinantseeringuvõimet ja pangad meelsasti laenu ei andnud.

Toetuse esimeses voorus laekus 152 avaldust, teises juba 170. EASi ettevõtete võimekuse divisjoni vanemkonsultant Toomas Valge ütles, et seadmete täies mahus liisimise võimalus oli ettevõtetele kasulik muudatus, kuid polnud kasvu peapõhjus. "Need tulenesid vooru suuremast eelarvest ja programmi laiaulatuslikumast teavituskampaaniast," märkis Valge.

Kuna kahe vooruga sai tehnoloogiainvesteeringu programmile aastaiks 2007-2013 eraldatud regionaalarengu fondi raha otsa, siis kolmas taotlusvoor leiab Valge sõnul aset fondi vabade vahendite olemasolul.

Põlvamaal lastemööblit tootev AS Suwem loobus eelmise aasta lõpus tehnoloogiainvesteeringu toetuse esimesest voorust, sest firmal polnud võtta nõutud 60protsendilist omafinantseeringut ehk 2,4 miljonit krooni.

"Teises taotlusvoorus oli finantseerimistingimusi paremaks muudetud, esitasime uue taotluse ja see rahuldati," ütles Suwemi juhataja Kaido Mäesalu. "Saame kasutada seadmete soetamiseks täies mahus liisingut, mis on igati mõistlik ja normaalne," lisas ta.

EAS eraldas Suwemile juulis lõppenud teises voorus uue tehnoloogia juurutamiseks 3,1 miljonit krooni. Projekti kogumaksumus on 7,7 miljonit.

Mäesalu sõnul ootab ta finantseerimistingimustelt paindlikkust. "Praegune süsteem - toetuse saaja peab tegema enne investeeringu ära ja alles siis saab riigilt toetusraha tagasi - on ettevõttele koormav ja kulukas," kinnitas ta.

"See on tegelikult pankade mõttetu nuumamine, sest pangad koorivad ju lepingu-, intressi- ja muud tasud ka selle summa pealt, mis sa saad hiljem toetusena tagasi," rääkis Mäesalu.

Aasta alguses sai Tartu trükikoda Greif EASilt trükiettevalmistusliini soetamiseks 1,4 miljonit krooni. Projekti maksumus oli 3,5 miljonit. "Investeering on tehtud ja kõik vajalikud aruanded esitatud, aga millal ma toetusraha kätte saan, ei tea siiamaani," ütles Greifi juhataja Kalle Rannu.

Tema hinnangul on suurim probleem see, et toetuste vallas pole selgust. "Mina tahaks küll teada, millal on järgmine taotlusvoor ja kui palju raha eraldatakse toetusteks järgnevatel aastatel," rääkis Rannu.

"Saame ju praegu hakata ette valmistama investeeringuid, mida me tahame teha aastatel 2011-2012. Aga ma ei tea, kas ja millised toetused neil aastail tulemas on," tõdes ta. "Kui mul on investeering ette valmistatud, hinnapakkumised võetud ja muud ettevalmistused tehtud, öeldakse, et meil praegu toetusraha pole," lisas Rannu.

Ta nentis, et ettevõte teeb vajaliku investeeringu ikkagi. "Mullu suvel ostsime 25 miljonit krooni maksva trükimasina, mis oleks väga hästi tehnoloogia uuendamise toetuse alla läinud. Praegu on see ettevõtja jaoks õnnelik juhus, kui investeeringu tegemise ajal ka mingi toetusprogramm parasjagu lahti on," rääkis Rannu.

Juulis jõustunud struktuuritoetuse seadus võimaldab eurotoetuste puhul teha ettemakseid.

Muudatus annab toetuse väljamaksmiseks kolm võimalust: väljamakse otse töövõtjale, maksta toetusraha välja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või anda ettemaksu pangagarantii olemasolul.

"Esimesel juhul esitab toetuse saaja arve toetuse andjale, kes teeb ülekande teenuse pakkujale," selgitas ministeeriumi nõunik Annika Vilu. "Teisel juhul on toetuse saaja omafinantseeringu osa tasunud ning saab arve alusel toetusraha, et maksta see teenuse pakkujale. Kolmandal juhul tehakse väljamakse enne kohustuse tekkimist ja arve esitamist."