Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välkkauplemisel kriips peal
"Ma palusin koostada kiiresti rakendatava lahenduse, mis elimineeriks välkorderitega (flash orders) seotud ebavõrdsuse," teatas Schapiro eelmise nädala alguses. Paar päeva hiljem avaldasid Nasdaq OMX ja BATS, et lõpetavad vabatahtlikult välkorderite vahendamise. Viimased kaks alustasid uut tüüpi tehingutega alles juunis eesmärgiga kiiresti turuosa haaravale kauplemissüsteemile Direct Edge konkurentsi pakkuda. Kolm aastat tagasi välkordereid pakkuma hakanud Direct Edge on oma turuosa paari aasta jooksul mõnelt protsendilt kasvatanud juba 12%-le. Nasdaqi teise kvartali tulemustest tuleb aga välja, et viimase turuosa on aastaga 30%-lt kukkunud 20%-le. Ainuke suurem platvorm, mis nimetatud kauplemisinnovatsiooni omaks ei ole võtnud ja nüüd tõenäoliselt ka ei võta, on NYSE Euronext. Teisalt ei saa olulisi turuosade ümbermängimisi põhjendada ka ainult välkorderitega, sest need moodustasid kogu USA kauplemismahust juunis endiselt väikese, 2,4%-lise, osa.
Välkorderite kontseptsioon ei olegi tegelikult niivõrd uus - selle juured ulatuvad umbes kolmkümmend aastat minevikku. Sel ajal hüüti tehingusoov kauplemispõrandal tegutsevatele maakleritele enne, kui see ostu- ja müügiordereid näitavasse süsteemi sisestati.
Nüüd tähendab välkorder aga seda, et kauplemisoperaator paiskab orderi enne koguturule saatmist maksimaalselt pooleks sekundiks oma klientidele. Ütleme, et Direct Edge saab üldturul pakutavast parema hinnaga aktsiate ostusoovi, see välgutatakse klientidele sisuliselt müügiorderina, misjärel püüab soovi korral mõne kliendi arvuti soodsa pakkumise kinni. Kui soovijaid ei ole, tühistatakse pakkumine või saadetakse üldturule. Üliväikest ajalist eelist suudavad silmapilgutamisest tuhat korda kiiremini tehinguid tegevad kauplejate algoritmid kasutada ka näiteks siis, kui mõni investor soovib osta (korraliku koguse) aktsiaid, millisekundite jooksul välgutatud infost piisab, et kliendi arvuti jõuaks oma ostuorderi enne investori orderit turule riputada (front running). Kui klient on aktsiaid kätte saanud ja nüüd investori rasvane order üles läheb, võib see endaga kaasa tuua suurema ostuhuvi ja aktsia hinna tõusu.
Kuidas võtta - kas tegemist on nüüd kauplejate ja investorite ebavõrdse kohtlemisega või lihtsa turumajanduse põhiideega - konkurentsiga. Kui ettevõte, antud juhul aktsiaturu operaator, suudab oma klientidele pakkuda konkurentidest paremat teenust, siis on selle ettevõtte kliendibaasi- ja turuosa kasv igati teenitud ja loogiline. Teisalt ei jõua välkinfo tõesti kõigi kauplejate ja investoriteni ja seda ka kauplemisoperaatori siseselt. See tähendab aga tõepoolest ebavõrdset olukorda ja võib paljude huve kahjustada.