Värvilised metallid paremad väärismetallidest

Kes on ostnud kulda teenimise eesmärgil, on pidanud tänavu küll pettuma. Värviliste metallide ja ka hõbeda hind on kerkinud palju jõudsamalt.

Kui kulla hind on tõusnud tänavu dollarites 8,3 protsenti, siis vase hind on hinnas juurde võtnud 107,9 protsenti. Vasest ei jää palju maha plii, mille hind on kallinenud 93,7 protsenti. Nikli hind on tõusnud 76,1 protsenti, tsingi oma 58,1 protsenti, tina 41,6 protsenti ja alumiinium 33,8 protsenti. Teinekord vaese mehe kullaks nimetatud hõbeda hind on tõusnud 32 protsenti.

Miks on värviliste metallide hinnad võrreldes väärismetallidega paremini esinenud? Värviliste metallide hinnad sõltuvad majanduses toimuvast. Kui majandus langeb, kipuvad metallide hinnad kukkuma, kui on buum, siis tõusma. Eriti tsükliline on vask, mida kasutatakse laialdaselt ehituses, masina- ja autotööstuses. Kuld ja vähemal määral hõbe on aga nn väärtuse kandjad. Kõrged väärismetallide hinnad on peletanud ära ehete ostjaid ning on asemele toonud inimesi, kes viivad kokkuostjatele müügiks kullasepateoseid ja lauahõbedat.

Väärismetalle on ostetud krahhikartuses, mis peaks olema väärtuse säilitajaks nii inflatsiooni kui ka deflatsiooni puhul. Tulevase inflatsiooni ja dollari nõrgenemise kartuses on ostetud ka värvilisi metalle, kuigi põhilisteks ostuteemadeks on olnud pigem Aasia (iseäranis Hiina) majanduste kasvav nõudlus, ehk ka tulevane USA ja Lääne-Euroopa majanduse taastumine.

Toorainebuumi ajal laiendati kaevandusi ja samas võeti kasutusele ka uusi, et käia kaasas kasvava nõudlusega. Mida kõrgem oli tooraine hind, seda tasuvam näis äri. Kui hinnad majanduskriisi ajal kukkusid, pandi osa kaevandusi ja sulatusahje seisma või vähendati nende koormusi. Lisaks sellele, et kaevandajad kaotasid hinnalanguse tõttu, kahanes ka üleilmse kriisi käigus vajaminevate metallide kogus. Mõned võlakoormusega topeltlöögi saanud kaevandajad ja sulatajad, on saanud pankadelt keeldumise osaliseks sooviga laene pikendada. Need asjaolud vähendasid pakkumist. Samas spekuleeritakse, et ka väljaspool Aasiat saavad majandused jalad alla või vähemalt ei tohiks olukord oluliselt hullemaks minna.