Ehitajad ootavad konkurentsi kadu

"Ehitusfirma pankrotikindlus sõltub tellijate kontingendist, kusjuures raskusi võib tekkida mitte ainult eratellijate, vaid ka omavalitsuste puhul," rääkis Tartu Ehituse ASi omanik ja ehitusdirektor Jaak Keerberg.

"Kui ettevõtja teeb poole aasta jooksul üht suurt objekti ja tellija otsustab mitte maksta, ongi pankrot kiire tulema," näeb ka Harju Ehitus ASi tegevdirektor Aavo Teder suurimat ohtu makseraskustes tellijates. "Väiksematel on praktiliselt võimatu jagada oma riske olukorras, kus ehitusobjektide saamine on väga keeruline, aga siiski tuleb olla ettevaatlik," märkis ta. Ettevõtetel on võimalik ka tellija maksevõime kohta panga garantiid küsida, ent Tederi teada pole seda eriti kasutatud.

Keerberg hindab ehituse seisu ootuspäraseks, ehkki konkurents on teravnenud. "Kui unustada vahepealne aeg ja võrrelda praeguseid mahtusid ja hindu 2004. aastaga, siis on areng normaalne. Toimunud buumi, mil iga tantsujuht oli kinnisvaraarendaja ja iga turuvarblane registreeris oma nimele ehitusfirma, võrdleksin südame arütmiaga. Jõuame tavapärasesse olukorda tagasi," ei näe ta turu praeguses seisus midagi traagilist.

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg juhataja Taivo Täht ütles, et kõige kehvemas seisus on keskmise suurusega alltöövõtjad, viie mehega väikefirmadel on lihtsam. "Ma ei arva, et me suurtest pankrottidest kuuleme, pigem toimub vaikne hääbumine. Hoopis hullem on see, et paljud teevad uue firma ja jätkavad ikkagi tegevust," rääkis ta.

Tederi arvates võib sügis ja talv enim pankrotte tuua. "Ehkki praegu räägitakse kriisi lõppemisest, kestab madalseis ehituses pikalt edasi ja ettevõtjad on sunnitud kas ise lahkuma või lõpetavad pankrotiga," rääkis ta.

Turul tekkivast tasakaalust võib tema hinnangul rääkida aasta pärast. "Üritame aastast perspektiivi silme ees hoida ja arutame võimalikke variante, aga kõik põhineb praegu siiski oletustel," tunnistas Teder.

Ka Keerbergi arvates võtab selginemine ehitusturul aega. "Ehitusvaldkonnas on mõtlema hakkamisest tegudeni jõudmiseni pikk maa. Ametnikud võiksid mõelda 3-4 aastat ette ja hankeid aegsasti korraldada. Minu hinnangul annaks pikaajalisem eeltöö näiteks projekteerimisfaasis kuni 20 protsenti kokkuhoidu," näeb ta arenguruumi.

Harju Ehitus ei ole hangetel rohkem osalema hakanud. "Hankel osaleb 20 firmat ja tõenäosus tööd saada on väike. Peatöövõtufirmad panevad oma pakkumised kokku alltöövõtu hindade baasil. On pakkumisi, mida analüüsides selgub, et alltöövõtjate tööde hinnad on kokku liidetud ja seda summat kärbitud 40 protsendi võrra. Kuidas nad selle hinnaga töid teevad?" imestas teder Teder.

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg seevastu osaleb hangetel enam kui varasematel aastatel. "Uutest töödest 90 protsenti on ikkagi riigitellimused. Eks mõne aja pärast konkurents väheneb ja tasapisi hakatakse taas investeerima," arvas Täht.

Konkurents on praegu ülitihe ja need ühikhinnad, millega tööd tehakse, ei võimalda pikalt jätkata. "Osa ehitajaid peabki lahkuma, siis leebub olukord ülejäänute jaoks. Eks jahtumine võtab ülekuumenemise järel aega," muigas ta. "Kui mõnel suuremal firmal tellija tasumata tööde pärast suurem auk tekib, võib alltöövõtjaid riburada pidi turult kaduda. Praegu toimetatakse nulli piiril ja rahavoogude katkemist ei kannata keegi välja," lisas ta.

Keerbergi sõnul pole vähemalt Lõuna-Eestis pankrotti minejatest kuulda olnud. "Need, kes on 10-15 aastat ausalt äri ajanud, jäävad püsima. Aga need kummaliste nimedega ettevõtted, kelle pankrottidest me aeg-ajalt kuuleme - ma ei nimetaks neid isegi ehitajateks," lisas ta.

Autor: Tea Taruste