Swedbanki investeerimisspetsialist jäi oma äriga kahjumisse

Virge Haavasalu 19. august 2009, 00:00

"Eks ta rohkem on ikka ümberhindlusest," kommenteeris Lind 11 miljoni krooni suurust kahjumit. "Ega Swedbanki põhitöö kõrvalt väga kaubelda saa," vastas ta küsimusele, millist kauplemisstrateegiat ta kasutab ja kuidas põhitöö kõrvalt selleks aega jääb.

Alates 2005. aastast on saanud Blauret kasvavat kasumit ja kui eelmise aasta kahjum maha arvata, siis oli järel üle 23 miljoni krooni. Lind tegi eelmise aasta aruandes ettepaneku maksta dividendideks välja 3 miljonit krooni.

Lind nõustus, et valdavalt oli kahjum tingitud aktsiate allahindlusest. "See on kõik paberi peal," ütles ta, tundmata suurest kahjuminumbrist kaotusevalu. Linnu sõnul ei võta enamik inimesi, kel on väärtpaberiportfell, sellist kaotust liiga tõsiselt. "Peab lihtsalt vaatama, et edaspidi need samad allikad raha tagasi tooks," toonitas ta.

"Eks seal on igasuguseid asju," kommenteeris Lind, kas ta igapäevast kauplemist ei harrastanudki. "Pigem on nii, et mõned asjad on passiivsed ja mõned asjad on aktiivsed. Pigem on mingisugused üksikud valitud nimed, kus on suuremad positsioonid, millest ümberhindlus tuleb," selgitas ta lähemalt, kuid polnud nõus oma lemmikuid nimetama.

Üksikasjadesse süüvimata ei saa öelda, kas pangas aktsiaturgudega lähedalt seotud inimene investeerimisfirmat omades kuritarvitab siseinfot, ütles endine Hansapanga fondijuht ja praegune varahaldusettevõtte Limestone partner Alvar Roosimaa.

Kas taoline ametikoht võiks teha takistusi väärtpaberitesse investeerimisega tegeleva firma omamisel? "See on nii lai üldistamine," vastas Roosimaa.

Kas võiks olla siseinfo kuritarvitamist? "See oleneb detailidest," kordas Roosimaa, isegi kui ostetakse ja müüakse igapäevaselt aktsiaid. "Kui ta on ostnud aktsiaid endale, firmale ja kliendile samal päeval, siis on. Üksikasjad on need, mis loevad, nagu ikka finantsis," uskus ta.

Roosimaa sõnul on tuhandeid osaühinguid, mille üks tegevusharu on investeerimine, aga mis ei pruugi veel tähendada, et sellega ka tõsiselt tegeletakse. "Eesti Vabariigi kodanikul on õigus omada osaühingut, kui see ei lähe vastuollu tema töölepinguga," ütles ta. Pealegi on tema sõnul õige investeerimisfirma see, mis on saanud finantsinspektsioonilt litsentsi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing