Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eraisiku võlad ei ole avalikustamiseks
Küsimustele vastas andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep.
Kas MTÜ-le teenuste eest võlgu olevate isikute nimekirja võib avalikus kohas üles riputada?
Isikuandmete kaitse seadus kaitseb isikute eraelu. Juriidilisel isikul eraelu ei ole, seega ei ole ka piiranguid nende andmete avaldamiseks.
Füüsiliste isikute andmete avaldamisele seab seadus piiranguid. Nende võlaandmeid ei pea saladuses hoidma, sest muidu oleks usaldusväärne tehing ohustatud. Füüsilise isiku maksehäireandmeid võib avaldada, kui avaldaja on tuvastanud andmesaaja õigustatud huvi, kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja peab edastuste üle arvet. Inimkeeli - internetti või ajalehte või majaseinale ei või üles riputada.
Kui olen ise loonud nimekirja erinevatest e-aadressidest, kas võin neile saata oma ettevõtte reklaami?
Sõltub, mis e-posti aadressidega on tegu ja kuidas need saadud on. Ettevõtete ja asutuste üldaadressile võib saata ka ilma eelneva suhtluse ja nõusolekuta. Muudele aadressidele ainult siis, kui olete varem suhelnud ja tagate saajale võimaluse ennast soovi korral nimekirjast kustutada.
Kas maksuhalduril on õigus saata lahtises ümbrikus lihtkirjana pangaväljavõtete koopiaid maksukohustuslasele?
Maksuhaldur peab hoidma maksusaladust ning ka talle teada antud pangasaladust. Lahtine ümbrik, mis sellist teavet sisaldab, ei ole kindlasti korrektne.
Kas maksuamet võib pangast saada minu konto väljavõtet ilma minult küsimata?
Jah, maksuhalduril on selline õigus seadusega antud.
Kuidas suhtuda sellesse, kui omavalitsus avaldab eraelulisi isikuandmeid sisaldavaid dokumente veebis? Näiteks ühekordsete sotsiaaltoetuste maksmise korraldus Rakveres.
Algatasime järelevalvemenetluse, tegime Rakvere linnavalitsusele järelepärimise. Tänan vihje eest. Dokument, mis sisaldab teavet sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise, inimeste tervise ja puuete kohta jms, peab olema juurdepääsupiiranguga. Selle avalikustamine on karistatav.
Kas ametiasutus võib oma avalikus dokumendiregistris üles riputada avalduse esitaja nime, aadressi, e-maili jne?
Füüsilisest isikust avaldaja korral ei, juriidilise isiku puhul aga võib.
Mida ma saan ette võtta, kelle poole pöörduda, kui mulle tundub, et konkurent varastab minu firmast infot ja jälitab mind, nt on teadlik väga paljudest minu kohtumistest?
Ebaseaduslik jälitustegevus on kriminaalkorras karistatav, seda menetleb politsei. Kindlasti tuleks üle vaadata ettevõttes rakendatud andmeturbe meetmed.
Kui ma näen, et kinnisturegistris pidevalt üks ja sama inimene käib vaatamas minu kohta andmeid, kas mul on õigus temalt välja nõuda, milleks tal neid vaja on?
Kinnistusraamat koosneb kinnistusregistrist ning kinnistustoimikust. Kinnistusregister on avalik ning sellega võib igaüks tutvuda. Kinnistustoimikuga saab tutvuda vaid õigustatud huvi korral, tutvumine fikseeritakse ja Teil on õigus teada saada, kes ja mis põhjusel tutvumas käis. Kinnistustoimiku kohta sätestatu kehtib ka digitaalse lisateabe kohta.
Kas Eesti seadused võimaldavad saada näiteks korralikku valuraha, kui kellegi isikuandmeid on kuritarvitatud vms?
Seadus (võlaõigusseadus või kui kahju tekitati avaliku võimu teostamisel, siis riigivastutuse seadus) võimaldab küll. Iseasi, palju inimesed seda kasutavad. Valuraha ehk siis kahjuhüvituse mõistab välja kohus.
Autor: ÄP