Ettevõtja otsib kasvukohti

Intervjuu Ülari Alametsaga

Kui me võtame 2008. ja 2009. aasta kokku, siis me jõuame selle aasta lõpuks meile eraldatud vahenditest ära otsustada juba üle poole - 6,5-7 mld krooni (selleks struktuurifondide programmiperioodiks on EASile eraldatud 13 mld krooni). Ja 2010. aasta lõpuks prognoosime, et selle raha kasutamise otsused on tehtud juba 70-75% ulatuses.

On. Ja selles mõttes on kindlasti majandussurutis kasuks tulnud. Tähele oleme pannud näiteks seda, et innovatsiooni valdkonnas on ettevõtjate projektid muutunud ambitsioonikamaks. Teine valdkond on eksport. Kaks aastat tagasi me rääkisime samuti, et tuleb orienteeruda ekspordile. Siis ei olnud see nii aktuaalne teema. Aga praegu on huvi meie ekspordivaldkonna programmide vastu oluliselt suurenenud.

Ettevõtjad näevad välisturgudes põhilist lahendust probleemsele olukorrale.

Suurte investeerimisprojektide osas kindlasti. Eesmärkide puhul, nagu suurem ekspordivõimekus, suuremad turismitulud, suurem tootearendusvõimekus, on kõigi projektide ja tegevuste fookus ekspordi kasvatamisel. Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid - see on ettevõtlusega alustamise pool. Ent ka siin on rõhuasetus selline, et me üha rohkem räägime kasvule orienteeritud ettevõtetest.

Meil ei ole avalikult õigust näidata nende ettevõtjate projektide nimetusi, mida ei rahastata. Aga meil on selline sihtväärtus, mida me nimetame tabavuseks ehk see, kui palju meile esitatud projektidest positiivse rahastamisotsuse saavad. Kui me vaatame seda EASi peale tervikuna, siis on protsent päris kõrge - kusagil 70-75% peal. Üldjuhul saavad rahastamisotsuse neljast projektist kolm. See tähendab seda, et meil on toetusprogramme, mille kaudu paljud projektid saavad raha - ca 90%.

Aga on ka neid, kus nõudlus ja ressurss ei ole tasakaalus. Nt tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute programm, kus meil viimases voorus aasta esimesel poolel oli 160 tööstusettevõtjate taotlust, meil õnnestus rahastada 60. See programm tõmbas tabavust oluliselt alla.

Meie sõnum oma klientidele ja avalikkusele on see, et eesmärk pole mitte Euroopa Liidu raha lihtsalt koju tuua ja kiiresti ära kulutada.

Ette võetud projektid peavad osutuma ka mõjusaks. Kui meil on ekspordi valdkonnas erinevad toetused või tegevused, siis nende eesmärk ei ole lihtsalt millelegi raha juurde anda. Me siiski tahame, et ekspordi maht suureneks.

Kui me räägime alustavatest ettevõtetest, siis meil on konkreetsed mõõdikud. Me soovime, et 75-80% alustajatest oleksid elus ka kolme aasta pärast.

Kui me räägime tootearendusest, siis tahame seda, et tõepoolest mingi aja pärast tekiks toode, mis realiseeruks ekspordikäibeks. Need on eesmärgid.

Aga keeruline on siinjuures see, kuidas need eesmärgid viia iga konkreetse projekti tasandile.