Maailma majandus vajab uusi vedureid

Nali naljaks, kuid küsimus sellest, kust tuleb maailmamajandust uuele kasvule vedav nõudlus, on tõsine.

Eile kinnitas Saksamaa statistikaamet läinud nädala rõõmsat üllatust, et teises kvartalis majanduse langustrend Euroopa suurimas majandusruumis tõepoolest katkes ning SKP kasvas eelnenud kvartaliga võrreldes 0,3%. Kui aga numbrid lahti lüüa, on positiivse uudise taga eelkõige Saksamaa ja maailma teiste riikide valitsuste abipaketid majanduse ergutamiseks ning asjaolu, et import on kahanenud enam kui eksport.

"Euroopa haige mehe vedasid jalule avaliku sektori kulutused," kommenteeris Bloombergile Saksa Dekabanki ökonomist Andreas Scheuerle. "Riiklik toetus vanade autode väljavahetamiseks elustas eratarbimist, samas kui teiste riikide abipaketid aitasid toetada Saksamaa eksporti. Nüüd on küsimus selles, kas majanduse toibumine jätkub, kui riiklikud abiprogrammid ära lõpevad," ütles ta.

See ei ole küsimus üksi Saksamaal, vaid üle ilma.

Läinud nädalavahetusel USAs Wyomingis kohtunud maailma keskpankurid olid ühel meelel, et hullem maailmamajanduses on möödas ja uue suure depressiooni riskid vähenenud, kuid keegi ei kiirustanud veel kriisi lõppenuks kuulutama. Tulevik on selleks liiga ebakindel.

Eriti ettevaatlikud on eurooplased, ehkki just sealt on tulnud viimased rõõmsad üllatused. "Me näeme mõningaid märke, et reaalmajandus on vabalangusest välja saamas," ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet. "See aga ei tähenda sugugi, et edaspidi teel enam suuri konarusi poleks," jätkas ta.

Lähemate kvartalite suhtes valitseb siiski ettevaatlik optimism - pärast majanduslanguse peatumist Saksamaal ja Prantsusmaal võib euroala SKP kolmandas kvartalis miinusest välja saada. Seni prognoosis Euroopa keskpank kasvu taastumist kõige varem tuleva aasta keskel. Nüüd tuleb ilmselt üle vaadata juunikuine prognoos, kus Euroopa Keskpank visandas euroalal tänavu 4,6% ja tuleval aastal 0,3% suurust SKP langust.

Suurtest riikidest on langustsükkel katkenud ka Jaapanis, kuid sealgi on suur roll riiklikel tugimeetmetel.

"Minu küsimus on, millal erasektor uuesti kasvu vedama hakkab, ja kui seda ei juhtu, mis siis saab," ütles ajalehele Financial Times Maailmapanga juht Robert Zoellick.

Peamised kartused on seotud arenenud riikide kõrge tööpuuduse ja pangandussektori nõrkusega.

Kui majanduskasv jääb vinduma ja tööpuudus tõusule, ei taastu tarbijanõudlus arenenud riikides niipea. Seda enam, et suure võlakoorma all ameeriklased ja britid eelistavad mõnda aega ilmselt enam säästa.

Turgutust pole loota ka laenurahast - pangad on küll riigi ja keskpankade abiga kollapsist päästetud, kuid jätkuvalt kapitalinappuses ja halbade laenude koorma all. See pärsib pankade võimalust laenu anda, tarbijate võimalust tarbida ja firmade võimalust investeerida.

Riiklikud rahasüstid on samuti ammendumas. Krugmani sõnul vajaks näiteks USA majandus veel üht abipaketti vähemalt 400-500 miljardi dollari ulatuses praegusele 787 miljardile dollarile lisaks, kuid tohutu eelarvedefitsiit seda vaevalt võimaldab.

Küll aga saab viivitada seniste kriisimeetmete lõpetamisega - majandusekspertide hinnangul võiksid keskpankade intressid rekordmadalale jääda veel aastaks-paariks.

Jätkusuutlikumas lahenduses on aga edaspidi olulisel kohal ka paremas tasakaalus maailmakaubandus, kus suured eksportijad - Saksamaa, Jaapan ja Hiina - ka ise rohkem tarbima hakkavad.

Ajalehes Financial Times sel nädalal avaldatud kommentaaris prognoosis New Yorgi professor Nouriel Roubini maailmamajandusele kriisist toibumisel nn U-kujulist arengut, kus uut tõusu pole oodata enne paariaastast vindumist.

Samas on kasvanud risk, et maailmamajandus langusest väljumise järel uuesti langusesse läheb.

Sellise W-kujulise stsenaariumi võib Roubini sõnul vallandada ühelt poolt riiklike tugimeetmete liiga kiire lõpetamine või teisalt nafta- ja toiduainete hinna liiga kiire tõus.

W-stsenaariumit mööda kulges areng ka läinud sajandi kolmekümnendate aastate Suure depressiooni ajal, kui valitsus ja keskpank eelarve- ja rahapoliitikat liiga kiiresti uuesti karmistasid.

Nüüd püütakse sarnaseid vigu vältida. Wyomingis kohtunud keskpankurid andsid mõista, et ei kiirusta veel niipea uuesti intresse tõstma.

Nagu ütles Soome keskpanga juht Erkki Liikanen, "ei ole praegu põhjust rahapoliitilist kurssi muuta".