Põlevkiviõlist kütus sobib paaki

Aastakümneid on nii teaduslikul kui ka tavatasandil ikka aeg-ajalt fantaseeritud ja vaieldud, kas ja kuidas saaks Eestis põlevkivist bensiini toota. Eelmise sajandi keskpaigas tõepoolest toodeti Ida-Virus mootorikütuseid. Nõuded mootorikütustele on aga drastiliselt muutunud, seda kahel põhjusel - nüüdismootorite ökonoomsus ja spetsiifika ning keskkonnanõuded.

Hea keemik on nagu imemees MacGyver, kelle jaoks miski pole võimatu, ammugi siis mootorikütuse tegemine põlevkiviõlist. Laboris ja väikeses koguses on võimalik saavutada mida iganes.

Teine teema on saavutatu rakendamine reaalsesse tootmisse moel, mis oleks majanduslikult mõistlik ja keskkonnasäästlik. Selleks on vaja teadmiste kombineerimist ja realistlikke eesmärke. Tihti on just selliseks kombineerimiseks vaja olla MacGyver. VKG sättis oma eesmärgi lati päris kõrgele - leida tööstuslikult Eestis rakendatav moodus põlevkiviõlist Euro V normidele vastava diislikütuse tootmiseks. Aga ka siis, kui valmis tehnoloogia oleks n-ö riiulist võtta, läheks enne tootmise alustamist vähemalt kolm aastat. Eesti põlevkiviõli rafineerimiseks sobivat tehnoloogiat riiulis pole, see on puhtalt rätsepatöö.

EAS otsustas toetada VKGd selles rätsepatöös 8 miljoni krooniga, et viia läbi rakendusuuring põlevkivikütuste rafineerimistehnoloogia leidmiseks. EASi otsus ja riigi toetus VKG ettevõtmisele on tervitatav.

VKG teab, kuidas Eesti põlevkiviõlist diislikütust saab. On töödeldud esimesed tonnid põlevkiviõli - ja paaki see sobib. Aga tehnoloogia defineerimiselt tehase ehitamiseni on pikk maa.

Eesti oludes on realistlik, mõistlik ja teostatav stsenaarium, kus Kohtla-Järve VKG põlevkivitöötlemiskompleksi rajatakse sellise võimsusega rafineerimistehas, mis võimaldaks töödelda aastas kuni 700 000 tonni põlevkiviõli - s.o lähedane kogus Eestis tarbitavale diislikütuse kogusele. Tehase peamine toodang on Euro V diislikütus kuni 500 000 tonni ja ülejäänud osas nafta rafineerimistehastele kõlbulik bensiin.

Sellise tehase rajamine ei eelda drastilisi muudatusi põlevkivitööstuses ega kaevemahtude kasvu. Kuni 700 000 tonni põlevkiviõli tootmiseks kulub 5-6 miljonit tonni põlevkivi, riiklik arengukava näeb ette kuni 15 miljoni tonni kaevandamist. On elementaarne, et põlevkivi kasutamine põletamiseks elektrijaamades väheneb ja õlitootmise osa suureneb.

Eesti on väike maa, väiksed on meie võimalused, õnneks ka vajadused. Säästva arengu ja keskkonnakasutuse seisukohalt on mõistlik toota samas suurusjärgus tarbimisega. Meediast läbi käinud plaan suurendada õlitootmist 1,6 miljoni tonnini aastas (15 mln t põlevkivi üksi õlitootmiseks pluss elektritootmine) pole ei mõistlik ega vajalik.

Autor: Jaanus Purga