Võlgades siplevad ka paksu rasvaga firmad

27. august 2009, 07:17

Kuigi maksehäireid oli koguseliselt kõige
suuremas summas kinnisvarasektoris, siis kiiremini, lausa kümme korda, on need
kasvanud ehituses.

Facio Ehitus ASi juhataja Toomas Trompi sõnul on ehitussektori võlakoorma kasvu märke tunda küll.

Tromp möönis, et see on neid valvsamaks teinud. "Enne iga lepingut kontrollime tausta, aga väga efektiivne see kontrollimine ei ole, täna võib olla hästi ja homme halvasti. Muidugi, eks oleme selles suhtes viimasel ajal tähelepanelikumad," kinnitas ta.

Friis Kinnisvara OÜ juhataja Merle Kuhhi sõnul on üldine hinnang küll selline, et iga viies on Krediidiinfos punane. "Krediidiinfo on puhas, meil küll maksmata lugusid ei ole," lisas ta enda firma kohta.

Kuhhi sõnul on praegu löögi all kõik, kes midagi ei tooda - kinnisvara ja finantssektor. "Eks tootjatel on ka raske. Kui riik veel neid makse tõstab, siis jah…" ohkas ta vaid.

Tema sõnul sõlmivad nad koostööpartneritest lepingu tõesti ainult nendega, kellel krediidiinfo on puhas. "On ka vastupidi, et vaadatakse meid. Mõeldakse, kas jätkatakse soodustingimustel krediidi pakkumist või pead kohe ära tasuma," märkis ta.

Kuhhi sõnul on nende firmal sel aastal Krediidiinfo päringute tellimise osa eelarves suurenenud. "Vaatame Krediidiinfot iga kuu," sõnas ta.

Maksehäiretega ettevõtete arv kasvas aastaga kolm korda. Majandussektorite lõikes on Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul üllatuslikult kerkinud põllumajandussektori maksehäired. Jägeri ütlusel oli selle põhjuseks, et põllumajandusse jõudis kriis kõige hiljem kohale. Märkimisväärselt on võlakoormat kasvatanud ka finants- ja kindlustussektor.

Aktiivselt tegutsevate ettevõtete seas on 30 protsenti kõrge krediidiriskiga. Ehituses, majutuses ja toitlustuses ulatub krediidiriskiga ettevõtete osakaal juba üle 40%.

Kui aasta tagasi vaevlesid maksevõlgades enamasti pisikesed kuni kümne töötajaga ettevõtted, siis tänavu on maksehäiretes ka sajaliikmelised firmad, ütles Jäger.

"Suurematel firmadel polnud varem peaaegu üldse võlgu," lausus Jäger. Tema sõnul on see märk, et ka paksu rasvakihiga ettevõtted peavad oma ärimudelit oluliselt muutma.

Statistika põhjal selgub, et 90% aktiivselt tegutsevatel Eesti ettevõtetel pole poolaasta jooksul võlgu äripartnerite ees. Jäger ütles, et ei nõustu väitega, nagu kõik oleksid kõigile võlgu.

Järgmiseks aastaks ennustab Jäger aga hoopis rõõmsamaid sõnumeid. "Võlgade kasv ei saa olla tulevikus nii suur. See on selge," kinnitas ta.

mis on mis
Maksehäire
-võla summa koos viiviste ja intressidega on suurem kui 500 krooni
-võla maksetähtajast on möödunud rohkem kui 45 päeva
-võlga ei ole vaidlustatud

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. August 2009, 07:17
Otsi:

Ava täpsem otsing