Kriis: valimised võivad statistikat moonutada

Kriisi sõnul moonutab avalik sektor pilti, mis võiks näidata, kas mõni palgagrupp sel aastal on veel ohus. "Kuna on valimiste aasta ikkagi, ei saa välistada, et kusagil tööturul mingeid arenguid ei tekiks, arvestades seda, et kui palju on ikkagi kohalikes omavalitsustes inimesi palgal," märkis ta.

Maksuameti andmetel on ainsa rühmana suurenenud nende inimeste arv, kes teenisid kvartalis 10 000-19 999 krooni ehk kuus keskmiselt 3300-6600 krooni.

Tööandjate keskliidu juhataja rääkis, et erasektoris selle aasta jooksul palgad kindlasti veel vähenevad. "Ma ei näe Eestis veel majandusliku aktiivsuse kasvu, mis võimaldaks praeguste kulude juures ettevõtetel toimida. Palgad on kõige lihtsam kulu kokkuhoiu koht ettevõtjale. Tihtipeale inimesed nõustuvad kergemini palga vähendamise kui töökoha kaotusega," ütles Kriis.

Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis 12 716 krooni, vähenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,4 protsenti. Kriis märkis, et eelmise aasta lõpus arvas liit, et palk langeb tänavu 5-10 protsenti. "Arvame, et palk langeb veel, langus praeguse teise kvartali numbri peale pidama ei jää. Palgafondid kahanevad märksa rohkem. See näitab tegelikku langust, mitte statistiline keskmine, kuna see on seotud hõivega," ütles ta.

Kriis lisas, et kütteperioodi lähenedes kulud suurenevad ning tuleb veel kusagilt kokkuhoiukohti otsida. "Ja omaette probleem on veel võlgnevused, mis on äriühingutel tekkinud. Ringvõlgnevused hakkavad tööturul palku mõjutama. Suureneb veel ilmselt pankrottide arv - midagi lohutavat kellelegi välja pakkuda ei ole," möönis Kriis.