Oliver Kruuda viimane võimalus

Juba pikka aega ei saa lugeja aru, mis toimub järgmisel nädalal börsilt lahkuvas Lutermas. Me ütleme, mis seal toimub: gruppi kuuluvad ettevõtted peavad hakkama korralikult kasumit teenima, muidu jääb Luterma oma laenukohustuste täitmisega jänni ning tuntud kommi- ja piimakaubamärgid lähevad müüki.

Hea uudis on see, et Lutermal on lootust hakata kasumit teenima, sest vabanetud on surnult sündinud kahjumlikust meediaärist.

Luterma kontserni kuuluvad tööstused, eesotsas Kalevi kommivabriku ja Tere piimatööstusega, on tegelikult hästi toimivad ettevõtted, kellel ka truud tarbijad. Kuid neil on üks ühine probleem: kahjuks on nende suuromanik Oliver Kruuda, kes armastab tootmisele keskendumise asemel oma ettevõtetes osalusi ja laenukohustusi ümber tõsta.

Luterma äsja avaldatud majandusaasta aruanne on ses mõttes päris loominguline lugemine. Aruanne on täis Kruuda mööda Eestimaad laiali pillutatud tütreid ja poegi nagu mõisniku sohilapsi, ning need tütred-pojad ostavad, müüvad ja laenavad üksteiselt.

Aastaaruanne aga heidab valgust ka viimaste skeemitamiste mõttele (mäletate, Kruuda tõstis ühest taskust raha teise). Nimelt tuli Kruudal oma ettevõtted kokku liita, et pankadelt laenu saada. Kuid laenu ta sai ja nüüd ongi saabunud Kruuda jaoks tõehetk. Veel aastake kahjumit ei suudaks kontserni enam vee peal hoida. Praegu on Lutermal ligi miljardi kroonini ulatuv pangavõlg, lisaks ligi 400 miljoni kroonine võlg Rubla ees, ning lisaks lunastamata võlakirju 200 miljoni krooni väärtuses, mille tähtaeg saabub järgmise aasta augustis. Eelmisel majandusaastal, mis lõppes juunis, maksis Luterma laenuintresse kokku 105 miljonit krooni. Luterma reaalne äritegevus on seepärast Kruudale elu ja surma küsimus. Eeldades, et Luterma kahjum tuli valdavalt meediaärist ja vähemal määral kinnisvarast, ja toidutootmisüksused jäid plussi, paistab asi lootusrikas.

Mis siiski saab, kui Kruuda jääb laenude teenindamisega hätta? Kas Eesti toidutööstuse tippkaubamärgid on määratud kaduma?

Nii hull olukord siiski ei ole, sest Tere piima ja Kalevi kommid võtaksid ilmselt rõõmuga üle teisedki investorid, kas või juba kaubamärkide pärast, kui nood võlausaldajate survel müüki läheksid. Küll aga võib sellisel juhul eeldada, et Eesti toidutööstuse lipulaevad lähevad väliskapitali kätte. Mis ettevõtete tulevikku silmas pidades ei olekski ehk halb lahendus.

Samas näitas ju ka Kruuda ennast ennemuiste, enne ambitsioone Eesti meediat ja poliitikat uueks luua, ennast võimeka toidutöösturina. Vaevalt ta lähiaastatel uut Kalev Meediat tegema hakkab, tal poleks selleks rahagi. Mis tuleb Lutermale ainult kasuks.

Autor: ÄP