Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Armuline ja armutu august
Juba märtsi algusest, mil finantsmaailm puutus dekaadi kõige sügavamat punkti, on räägitud, et pea pool aastat kestnud hull härgade tants on vaid õhku täis unistus ning peagi tuleb korrektsioon.
Korrektuur on lasknud end päris kaua oodata, sest alates märtsist suutis USA S&P 500 aktsiaindeks augusti lõpuks kerkida tervelt 50 protsenti. September aga algas juba miinusega. Esimesel päeval vajus indeks 2,21 protsenti. Kas ettekuulutatud W-kujulise paranemise teine V on nüüd kätte jõudmas?
"Kõik on ilmselt endale sisendanud, et septembris ja oktoobris tõmbuvad turud tagasi ja praegu näemegi seda juhtumas," sõnas IG Markets analüütik Ben Potter.
Samal päeval kasvas ka volatiilsusindeks VIX pea kahe kuu kõrgeimale tasemele, kui investorid püüdsid end aktsiate languse vastu optsioonidega kaitsta. "September pole ajalooliselt olnud aktsiatele hea kuu ning seda eriti eelmisel aastal, mistõttu kõik on pisut hirmul," lausus ka Societe Generale optsioonikaupleja Jeremy Wien.
Viimasel mõnekümnel aastal on august olnud väikest viisi trendimuutjaks, juhtis asjale tähelepanu Barronsi tehnikaveeru kolumnist Michael Kahn. Sel ajal ei pea tõusev turg tingimata pöörama langevaks või vastupidi, vaid mõnikord kiireneb või aeglustub oluliselt lihtsalt käimasolev trend.
Näidetena tõi ta 1982. aasta augusti, mil algas järgnevate aastate suurem tõusubuum ning 1987. aasta, mil enne krahhi olid turud saavutanud oma kõigi aegade kõrgeimad tasemed. Kaheksa aastat tagasi kiirenes langus järsult just augustis ja seda juba enne terrorirünnakuid sama aasta 11. septembril.
Eelmine august pakkus investoritele võimalust veel suhteliselt talutavatelt tasemetelt väljuda enne, kui septembris finantsmaailm täiesti uue näo sai ning turud kiiresti ja halastamatult investoreid nüpeldama hakkasid.
Kas selle aasta august näitas taas viimast võimalust end terve nahaga turult päästa või oleks nüüd hoopis viimane aeg sõna otseses mõttes härjal sarvist haarata, et mitte viimast võimalust maha magada? Kaldun uskuma esimest, aga kardan natuke teist.