Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vanemahüvitise tõus kütab kirgi
Evelyn Sepp, Keskerakond
Praegu tuleb paratamatult küsida, kas vanemapalgal kui sellisel on sellele omistatav mõju iibe paranemisele või siiski mitte. Rahvastikuteadlased kinnitavad eri uuringuile toetudes, et mõju sündivusele ei ole proportsionaalne selleks kulutatud summaga. Vanemapalga ülempiiri tõstmine suurendab 2010. aasta eelarvekavas seda kulurida u 500 mln krooni võrra. See pole normaalne ajal, kui ülejäänud kümnetele tuhandetele lastele-peredele mõeldud toetused kaotatakse või neid vähendatakse. See ei ole ei õige, õiglane ega mõistlik.
Valdur Lahtvee, Eestimaa Rohelised
Erakonnas käival arutelul emapalga taseme üle kõlab arvamusi, et kuna tegemist on nii statistika kui ka ekspertide kinnitusel pea ainsa meetmega, millega on suudetud pidurdada negatiivset iivet ja pandud alus rahva arvukuse tõusule, ei pea seda meedet muutma.
Sama kõlavad on seisukohad, et emapalga määramise kord on ebaõiglane, tekitab sotsiaalset ebavõrdsust ja süvendab kihistumist, mistõttu tuleks korda muuta, seades emapalgale praegusest madalama lae. Proovime leida kompromissi.
Mai Treial, Rahvaliit
Emapalga süsteemi loomine on andnud rahva püsimajäämisele suure panuse ja suurendab vanemate usku tulevikku. Kuid selle alam- ja ülemmäära vahe ei tohi olla liiga suur, sest Eestis on kihistumine niigi Euroopa suurim.
Olukorras, kus pea ükski valdkond pole jäänud kärbetest puutumata, on vanemahüvitise ülempiiri tõstmine rahva õiglustunnet riivav. Jätkuv ülempiiri tõus kätkeb sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise ohtu. Valitsusel tuleb koos 2010. aasta eelarveprojektiga esitada eelnõu vanemahüvitise ülempiiri külmutamiseks.
Autor: ÄP