Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Glikman: kohtus peab olema sõltumatu

    Intervjuu Advokaadibüroo Glikman & Partnerid ühe omaniku ja vandeadvokaat Leon Glikmani isa Aleksander Glikmaniga.
    Kui tegev Te praegu olete?
    Väga vähe. Advokaadi praktikaga tegelen väga vähe ja minu peamine töö on büroosiseselt keeruliste küsimuste arutamisel osaleda, noorematele nõu anda ja neid juhendada. Uusi ülesandeid ma enam vastu ei võta.
    Milliseid rahasummasid olete liigutanud? Ja kas oskate öelda, mis on olnud suurim summa, mida olete ühes kohtuprotsessis teeninud?
    Kõigepealt tahaks ütelda, et Nõukogude ajal oli üldse advokaadi teenistus piiratud. Kuna olen suure osa advokatuuri tegevuses olnud advokatuuri ametikohtadel, sain lihtsalt palka. Kui ma väga ei eksi, siis oli see 270 rubla kuus. Esimees sai natuke rohkem, 300 rubla kuus.
    Tahaksin kummutada arvamuse, et advokaadid teenivad hirmus palju. Need, kes on partnerid, on loomulikult osaühingu osanikud, kes saavad dividenditulu, kuid muud advokaadid saavad palka.
    Puudust pole ma kunagi kannatanud, aga rikkaks ka ei ole saanud.
    Kuidas on arenenud Eesti õigussüsteem?
    Eesti ajal on toimunud tohutu murrang. Mina hindan meie õigussüsteemi arengut väga positiivselt. Kui rääkida kohtutest, siis suurim saavutus on see, et oleme saanud sõltumatu õigusmõistmise süsteemi. Ma ei tea ühtegi juhust, et kedagi oleks mõjutatud. Tõsi küll, natuke maha jäänud on minu arvates karistusõigus ja kriminaalmenetlus.
    Muidugi on meil säilinud ka süüdistav kallak ja ka ajakirjanduses mõistetakse inimest süüdi enne, kui kohus on otsuse teinud. Hiljem mõistetakse õigeks ja siis tuleb üks väike uudisnupuke, aga inimese renomee on rikutud. Selles mõttes probleeme on. Ühiskonna õigusteadvus ei ole veel päris lääne-euroopalikul tasemel.
    Mida arvate Eesti kohtusüsteemist?
    Eesti kohtusüsteemil tervikuna ei ole viga midagi. Eriti hindaksin Eesti kohtuid tsiviil- ja haldusvaidluse lahendamisel. Haldusõigus on see, kus isik kaitseb ennast Eesti riigi vastu kõigil tasanditel. Selles osas on kohtud täiesti asjatundlikud ja sõltumatud.
    Kohtusüsteem peab olema täiesti sõltumatu. Praegu ta osaliselt veel päris sõltumatu ei ole, sest alamastme kohtutel on mingi väljund justiitsministeeriumile, mitte muidugi õiguse mõistmises, aga organisatsioonilisest küljest jne.
    Kui hästi on riik hakkama saanud erinevates kohtuvaidlustes, näiteks suuremates maksuvaidlustes? Mis näiteks Sylvesteri juhtumiga valesti tehti?
    Ma ei taha hakata poliitilistest küsimustest rääkima, kuid põhimõte peaks maksusüsteemi puhul olema see, et süsteem arvestaks nii riigi kui ka ettevõtjate huve. Kui maksuhaldur lähtub üksnes tema mõistetud riigi huvidest, et iga hinnaga saada maksimaalselt makse ja tõlgendada ettevõtja tegevust selliselt, et see on maksuseaduste vale tõlgendamise tulemus, siis ma arvan, et see pärsib ettevõtlust.
    Ma arvan, et Sylvesteri asjas ja mitmes asjas ei ole maksuamet läbi mõelnud. Maksuseadused on väga keerulised ja maksuamet püüab neid sageli tõlgendada nii-öelda ettevõtja kahjuks. See ei ole kogu ühiskonnale ja ettevõtluskliimale kaugeltki hea.
    Minu ja kindlasti ka paljude kolleegide jaoks on Aleksander Glikman olnud mitte ainult suurepärane advokaat, vaid ka Suur Õpetaja ja heatahtlik kolleeg.
    Ta on omakasupüüdmatult jaganud oma kogemusi ja teadmisi erinevate põlvkondade juristidele. Kolleegidega on alati hea mõtteid vahetada, aga teda kuulad alati teadmisega, et öeldus on lisaväärtust. Eesti Advokatuuri hea töökorraldus ja paljudes olulistes küsimustes vajalike juhtimisotsuste tegemine - need on märksõnad, mis iseloomustavad tema äärmiselt pikaajalist tööd Eesti Advokatuuri aseesimehena.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.