Elektrimaks aitab täita eelarveauku

Valitsusliidu otsus võtta sel aastal Eesti Energiast välja suurem osa kevadel lõppenud majandusaasta kasumist ei ole midagi muud kui varjatud maksutõus ehk elektrimaksu kehtestamine. Maksukogujaks on maksuameti asemel riigi omanduses olev monopoolne energiafirma.

Sisuliselt maksab valitsuse otsuse kohaselt iga Eesti elanik riigieelarvesse ligi 1000 krooni elektrimaksu. Nii suur on Eesti Energia viimase majandusaasta kasum jagatuna Eesti elanike peale.

Enamiku kasumi ettevõttest väljavõtmine näitab, et Eesti Energia on küsinud müüdava elektri eest liiga kõrget hinda. Valitsuse otsus on kivi konkurentsiameti kapsaaeda. Konkurentsiamet peaks kooskõlastama monopoolse ettevõtte hinnapoliitika ja tagama, et monopolide kehtestatud hinnad ei ole liiga kõrged.

Energiafirma kasumist riigieelarve lappimine on parim tõestus, et konkurentsiamet ei tööta hästi või on Eesti Energia oma hinnatõusupõhjendustega sellele riiklikule järelevalveasutusele lihtsalt osavalt kärbseid pähe ajanud.

Selle asemel, et võtta miljard energiafirmast omanikutuluna välja, oleks tarbijate suhtes ausam, kui Eesti Energia langetaks hoopis hinda. Hinnalangus ergutaks kiratsevat majandust, sest jätaks elanike ja ettevõtjate kätte rohkem raha, millele nad saaksid leida parema rakenduse, kui seda on energiafirma nuumamine. Tõsi, Eesti Energia teatas hiljuti hindade alandamisest, kuid see langus on häbiväärselt väike kõrvutades saadud võitu Eesti Energia kasumiga. Keskmise majapidamise aastane kulu vähenes 144 krooni, kasumit on riigifirma aastaga aga iga inimese (mitte majapidamise) kohta kogunud 1000 krooni.

Muidugi võib Äripäeva eeldus kõrge elektri hinna kohta olla vale. Aastaid on Eesti Energia puhul räägitud suurest investeerimisvajadusest. Seetõttu näeks toimetus parema meelega sellist lahendust, et energiafirma ei kasutaks oma kasumit riigieelarve lappimiseks, vaid suunaks teenitud raha energiafirma aukude lappimiseks ehk investeeriks näiteks senisest enam varustuskindluse tagamisse. Ka sellest saaks majandus lõpptulemusena rohkem kasu kui kogunenud kasumi laialipihustamisest.

Valitsusliidu otsusega kaasneb risk, et tulevikus peab Eesti Energia elektri hinda tõstma järsemalt, seda eeldusel, et mõned investeeringud lükkuvad lihtsalt edasi.

Valitsuse otsus on tugev argument ka Äripäeva esmaspäevase juhtkirjalise seisukoha toetuseks. Tegime ettepaneku, et Eesti Energia ja ka teised riigifirmad tuleks osaliselt viia börsile. Siis tekiks firma juhtkonda ja nõukogusse ka erakapitali esindajaid, kes võib-olla tunneksid rohkem muret ettevõtte tuleviku pärast ning muretseksid vähem valitsusliidu erakondade võimaliku tulemuse pärast kohalikel valimistel.

Vähemalt tekiks omanikeringis diskussioon teemal, kui palju omanikutulu tasub energiafirmast välja viia, et see ei kahjustaks ettevõtte tulevikuväljavaateid. On selge, et ametiaja pikendamist oodanud Eesti Energia juht Sandor Liive ei saanud avalikult omaniku tahte vastu protestida.

Autor: ÄP