Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teeme lõpu kõva käe ihalusele!
Riigikantselei salastas kuritegevusele viidates 75 aastaks kõik oma ametnike lähetus-, personali- ja puhkusekäskkirjad. Et muidu saavad kurikaelad teada, kes lähetuses on, ja tema kodu tühjaks teha. Kuid 75 aastat! Äripäeva arvates on selline teguviis äärmiselt taunitav ning viib vaikiva ajastuni. Või tegelikult, mis me keerutame - see on täiesti vastuvõetamatu!
Tegelikult on ohumärgid juba ammu õhus, kentsakaid salastamisjuhtumeid paljastub iga päevaga. Meenutagem:
Kadriorg salastas president Toomas Hendrik Ilvese poolt Prantsuse ja Brasiilia riigipeadele Air France'i lennuõnnetuse puhul saadetud kaastundeavaldused;
Eesti Panga president Andres Lipstok teatas rahandusministrile, et Eesti Pank on teinud peaaegu kõik mis võimalik majanduse päästmiseks, ja salastas seejärel selle info viieks aastaks;
Eesti Rahvusringhääling üritas salastada uue juhatuse liikme ametiautoga seotud info.
Äripäeva arvates on mõtlematu salastamise ja kõva käe ihaluse tagajärg ilmne - taas tuleb vaikiv ajastu.
Meenutagem kas või oma riigi ajalugu - 1935. aasta detsembris keelas siseminister Kaarel Eenpalu ajakirjandusel Eesti Vabariigile ja selle kodurahule ja ühistahtele kahjulike teadete avaldamise, nõudis riigijuhtide tegevuse kirjeldamist võimalikult jaatavas vormis ning kohustas lehti avaldama võimude saadetavaid ametlikke teadaandeid.
President Lennart Meri ütles kümme aastat tagasi, et 30ndail, kui suur majanduskriis puudutas maailma, tekkis Eestis nagu paljudes teistes riikides igatsus kõva käe järele. "Kõva käe kiusatus maksis tugevasti kätte, me kaotasime sõltumatuse. See muhe, aga vallavanema poliitilise instinktiga mees, Konstantin Päts, nagu kõik liidrid, kellele on antud ebamäärase tähtajaga võim, ei raatsinud õigel ajal rongilt maha astuda. Ka võttis ta enda ümber tööle inimesi, kes temaga ei vaielnud. Riigi puhul on see riigi loojangu algus," hoiatas Meri.
Ja mis avatud ühiskonnast me siinkohal rääkida saame? Üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe Karl Raimund Popper defineeris juba 65 aasta eest avatud ühiskonna - see on selline demokraatlik ühiskond, milles võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus.
Muidugi on vaikivast ajastust hullemaidki variante - üks möödunud sajandi kurikuulsamaid diktaatoreid tuli võimule patriootliku erakonnaga, kes lubas lahendada rahvusküsimuse ja majanduskriisis vaevlevas riigis korra majja lüüa. See diktaator püüdis end näidata kui mõõdukat valitsejat, keda ei huvita üksnes tema partei huvid, vaid kes eelkõige muretseb rahva heaolu pärast.
Kõnekas.
Autor: ÄP