Uudised
Sirje Rank
14. september 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rootsi pangad Lehmani tormis

Esimese korraldas pank mullu oktoobris, kui Lehmani kollapsile järgnenud üleilmne usalduskriis Rootsi pankadest just Swedbanki suurima löögi alla pani. Hoiustajad hakkasid raha välja viima, pangal oli raskusi turult laenamisega ning spekulandid mängisid agaralt aktsiakursi languse peale.

Esmalt küsis Swedbank aktsionäridelt 12,4 miljardit Rootsi krooni, mis aga Balti riikides laenukahjumite kasvades kiiresti sulas. Värskeima emissiooni maht on 15,1 miljardit Rootsi krooni ning eile teada antud märkimiskurss 39 Rootsi krooni. Reedese sulgemiskursiga võrreldes on allahindlus 40 protsenti.

Sellega on pank teinud ajalugu - 30-40 aastat pole ükski Rootsi börsifirma aktsionäridele nii lühikese aja tagant kaht emissiooni teinud.

Juba enne Lehmani krahhi olid turud küsimärgi alla seadnud Rootsi pankade suured laenud ülekuumenenud Balti riikidesse. Siis aga teatas Swedbank 16. septembri hommikul pommuudise, et pangal on veel ka Lehmaniga seotud varasid ca 9 miljardi Rootsi krooni väärtuses, mille tagatiseks kinnisvara, mille väärtus oli USAs vabalanguses.

Turud tegi ärevaks uudisega viivitamine - SEB ja Handelsbanken teatasid oma võimalikud kahjud (600 miljonit Rootsi krooni) kohe. Nii hakkasid idanema spekulatsioonid Swedbanki hädadest.

Pankadele tõttasid appi keskpank ja Rootsi riik. Keskpank, mille tüüril on Rootsi eelmises finantskriisis karastunud Stefan Ingves, pumpas turule kiiresti lisakroone ning sõlmis dollarite saamiseks valuutavahetuskokkuleppe USA keskpangaga. Et Rootsi pangad on suurimad pangad ka Balti turul, sõlmiti valuutavahetuskokkulepped ka Läti ja Eesti keskpangaga.

Intressi on keskpank kärpinud 4,75 protsendilt 0,25 protsendile ning keskpangas hoiustamise intress on lausa negatiivne, et sundida panku raha ringlusesse laskma.

Rootsi riik suurendas hoiusegarantiid ning kinnitas pankade kriisipaketi mahus 1,5 triljonit Rootsi krooni.

Sellega on seni liitunud kaheksa finantsasutust, suurpankadest Swedbank ja SEB. Viimane pole võimalust riigi garantiiga odavamalt laenu võtta kasutanud, Swedbank seevastu on laenanud üle 300 miljardi Rootsi krooni, makstes riigile garantii kasutamise eest 766 miljonit Rootsi krooni. Rootsi keskpank on hädalaenudelt teeninud ca 5 miljardit Rootsi krooni.

Swedbanki uusemissiooni eesmärk on panga uue juhi Michael Wolfi sõnul riigi käendusest vabanemine. Samas kindlustab see ka puhvrit Balti riikide võimalike laenukahjumite vastu.

Rootsi riik vaeb täna juba oktoobris lõppeva garantiiaja pikendamist. Vaid nädalapäevad tagasi langetas agentuur Moody's Balti ja Rootsi majanduskeskkonna halvenemisele viidates Swedbanki, Nordea ja Handelsbankeni reitinguid.

Balti riikidest on Lehmani kollapsile järgnenud üleilmne finants- ja majanduskriis kõige valusamalt tabanud Lätit, kus laenumulli puhuda aidanud pangad lubavad nüüd, et aitavad riigi uuesti jalule.

Eile avalikustatud ühisavalduses lubavad neli Lätis tegutsevat välispanka - Swedbank, SEB, DnB Nord ja Nordea, et tagavad oma Läti tütarpankadele vajaliku finantseerimise ja oskusteabe, et aidata kaasa Balti finantsturgude stabiliseerimisele ning majanduskasvu taastumisele.

Ühisavaldus oli 11. septembril Stockholmis toimunud kohtumise tulemus, millel osalesid ka Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Komisjoni esindajad.

Läinud aasta detsembris pandi IMFi eestvedamisel Läti toetuseks kokku 7,5 miljardi euro suurune abipakett, mille tingimuseks on Läti valitsuse ulatusliku makromajandusliku reformikava elluviimine.

Oma avalduses tunnistavad pangad, et suur osa selle kava õnnestumises on ka pankadel ning et ükski neist ei kiirusta kriisist räsitud riigist lahkuma. "Oleme Läti turule tulnud strateegiliste investoritena," kirjutasid pangad, lubades ettevõtteid ja kodumajapidamisi laenurahaga varustades ka tulevikus etendada konstruktiivset rolli Läti majanduse arendamisel.