Riigifirmades priskeim teenistus lennujuhtidel

Katre Pilvinski 16. september 2009, 00:00

Lennuliiklusteeninduse juhi Tanel Rautitsi sõnul on ettevõtte töötajate kõrget palgataset väga lihtne põhjendada. "Selles töövaldkonnas me konkureerime põhimõtteliselt teiste riikide samalaadsete tööandjatega," ütles ta.

Tema sõnul kaotasid nad sel aastal kolm lennujuhti Saksamaale, kus lennujuhi kuupalk on 4000-10 000 eurot.

"Kuna Euroopas on tööjõu vaba liikumine ja Euroopas on selle aasta alguse andmetega puudu ligikaudu 500 lennujuhti, siis lennujuhtide palk on kindlasti mõjutatud sellest, kas nad lähevad Eestist ära või mitte - sellise piiri peal peame me balansseerima," märkis Rautits.

Siiski on aastaga keskmine palk Lennuliiklusteeninduse ASis üle 10 protsendi väiksem kui 2008. aastal seoses lennumahtude vähenemisega.

Rautitsi sõnul pole inimesed väga altid ära minema. Oluline on ka arvestada, mida mingi palga eest konkreetses riigis osta saab. "Seetõttu me ei pea kindlasti maksma samasuguseid palku nagu teistes riikides," selgitas ta.

Ka käib äraminemine tema sõnul hooti - vahepeal oli lennujuhte Euroopas piisavalt, kuid lennunduse kiire kasv tekitas puuduse, millest ei ole veel üle saadud.

Rautitsi sõnul on lennujuhtidel tugev ametiühing ning tööandjaga käib pidev kauplemine. "Vastukaaluks lennujuhtide küsitule peame me arvestama, et kõik ei saa iial õnnelikuks, isegi kui tõsta palku silmanähtavalt, läheks mingi osa lennujuhte ikkagi ära," lisas ta.

Eesti Lootsi juhi Peeter Vääni sõnul ajab nende palgataseme kõrgeks see, et merelootsid pole mitte ainult spetsiaalse haridusega, vaid nad peavad olema töötanud laevakapteni või vanemtüürimehena. "Nõrgem inimene ei saa Eesti seaduste järgi loots olla," tõdes ta.

Samas lisas Vään, et merelootsi ametisse pole inimesi lihtne leida, kuna konkurents on tugev. "Merel makstakse laeva kaptenile ja vanemtüürimehele tunduvalt rohkem, ka Tallinkis, rääkimata välisfirmade laevaomanikest," ütles ta. "Aga loomulikult on inimesi, kes on vanemaks jäänud ning tahavad ära koju tulla." Tema sõnul on ka neil olnud inimesi, kes on läinud palga pärast ära välismaale.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juht Jaak Saarniit peab firma palgataset mõistlikuks. "Mina väidan päris julgesti, et RKAS üle makstud pole," ütles Saarniit.

Tema sõnul on RKASis töötajaid saja ringis. "On inimesi, kes saavad paar-kolm tuhat krooni palka, kuni teenistustasudeni, mida saavad juhatuse liikmed," rääkis Saarniit. "Palgalehel on kõrgesti haritud ja kogemustega spetsialistid projektidirektorite näol. Nende ja osakonnajuhtide puhul on sisuliselt tegemist inseneride, ökonomistide ja juristidega ning kõik nad on erasektorist," rääkis Saarniit "Nemad saavad Eesti keskmisest kõrgemat palka. Teises servas on lihtsad tööinimesed."

ÖkoSil ASi juhatuse liikme Anti Siinmaa sõnul mõjub nende keskmisele palgatasemele Ida-Viru palgatase. "Meie palgatase peab olema konkurentsivõimeline Ida-Virumaal ja Sillamäel - see mõjutab kõige enam," ütles ta.

Tema sõnul on neil kõige rohkem selliseid spetsialiste, kes tegelevad laborianalüüsi ja keskkonnakorralduse tööga, kus on nõutav erialane haridus. "Keskmine palk on sel aastal langenud, kuid mitte üldise majandusolukorra tõttu, vaid töö tsüklilisuse tõttu - meil lõppes üks suurprojekt ning mitu tippspetsialisti lahkus," märkis Siinmaa.

Toomas Mattson, riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juht
Tegemist on eraõiguslike ettevõtetega, mille puhul lihtsalt riik on ühel või teisel määral aktsiate omanik, ettevõtete kohta käib sama reeglistik, mis kehtib mis tahes eraettevõtte kohta. Töötajate palgad kujunevad läbirääkimiste käigus nagu mis tahes ettevõttega töölepingut sõlmides ja sõltuvad ettevõtte tasemest, töötaja vastutusest, turuhinnast, laiemast turuolukorrast jne. Riigil, rääkimata riigikontrollist ei ole eraõigusliku ettevõtte palgapoliitikaga otseselt midagi pistmist.

Kalev Vapper, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja
Riigifirmadel on kinnitatud nõukogud, kes vastavalt konkreetse firma spetsiifikast tulenevalt kinnitavad firma strateegia, eesmärgid ja ka eelarve nende elluviimiseks, sh töötasufondi. Palgavahed on isegi erinevate riigiasutuste keskmistes palkades, rääkimata siis erinevatest riigiäriühingutest. Osa neist ju teenib vahendid ise ja maksab riigile dividende, teisi doteerib riik või ostab neilt teenust, seega ei saa neid ka otseselt võrrelda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:13
    Otsi:

    Ava täpsem otsing