Eestlane on varujarahvas

Äripäeva tänane kaanelugu räägib ühest piiripealsest rikastumise võimalusest - rikastumisest aktsiisitõusudelt. Artiklis näitame, kuidas kütuse-, alkoholi- ja tubaka maaletoojad-tootjad aktsiiside tõstmisest hoolimata oma kasumi säilitavad ning kuidas riik sealjuures hävib. Tarbija pääseb heal juhul endiste kuludega.

Selgub, et importijad-müüjad on enne aktsiisitõusu hulgaliselt varusid soetanud ning riigile madalamat aktsiisi maksnud. Markantseim näide on tubakaaktsiis, mida laekus juba enne eelmist aktsiisitõusu kahe kuuga praktiliselt terve aasta jagu ette. Üks suur tubakaimportija laenas emafirmalt koguni sadu miljoneid kroone, et laod odavama aktsiisiga sigarette täis varuda.

Kui meenutada kuue aasta tagust suhkruvarude kogumist, võib öelda, et eestlase puhul on tegemist täiesti tõupuhta korilasega, varujaga. Täiesti paslik on olukorda võrrelda suhkrutrahvi saagaga - ka toona varusid lugupeetud ärimehed laod odavat suhkrut täis. Kellel meist poleks kodus igaks juhuks paarikümmet kilo suhkrut, küsiti toona retooriliselt. Üritasime isegi Brüsselit veenda, et oleme varujarahvas, et igaühel meist ongi kodus moosi keetmiseks kümneid kilogramme magusat varuks. See lugu meil muidugi hästi ei lõppenud - suuremad varujad pääsesid küll suhteliselt puhta nahaga, optimeerimiskauged kodanikud maksavad suhkrutrahvi aga veel mitu aastat.

Tänase artikli kangelaste käitumised on erinevad. Kui tubakamüüjad lükkasid kõrgemate aktsiiside tasumise lihtsalt veidi edasi, siis kütusemüüjad lükkasid samuti aktsiisitõusu edasi, kuid hakkasid juba 2. jaanuari hommikul tarbijalt "pahale" riigile viidates lisamiljoneid küsima. Järjekordne JOKK!

Ühest küljest pole varudega maksude optimeerimine keelatud, ka tarbija ei ole tihtipeale kaotaja rollis. Teisalt, kui kõik kenasti makse maksaks, oleks riigil keerulistel aegadel lihtsam majandada ning nõrgemate abistamisega tegeleda.

Mida ette võtta? Üks raudkindel lahendus oleks aktsiisitõusud teha kiiresti ja hoiatamata. Samas see meile liberaalse ilmavaate pooldajatena ei meeldiks. Kas või seepärast, et mõnikord aitab seesama liberalism tänase optimeerija ju ehk õigele teelegi - näiteks kui toosama tubakaimportija sellesama kütuseimportija tanklasse sattudes imestab, et alles kehtima hakanud uued aktsiisimäärad nii kiiresti tema rahakoti pihta lajatavad. Ehk - turg paneb ise asjad paika. Loodetavasti.

Varumisest võib laiemas plaanis aga kasugi tõusta - eks me kõik ole kursis, kui tublisti Eesti Vabariik on headel aegadel varusid kogunud, kõiksugu stabilisatsioonireservid said kuhjaga täis ning nüüd hea võtta. Samuti on tore kohe näljatunde tekkides kapist kas või makarone ja konservegi leida. Või tööpäeva lõpetuseks veidi varuveini valada.

Autor: ÄP