Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
General Electric sai kõva laengu
Võrreldes madalseisuga on väärtpaber kallinenud peaaegu kolm korda.
Märtsis alguses paistis taevas alla kukkuvat kõikide pangandusega seotud ettevõtete kohalt ning General Electric oli üks nende hulgast.
Ehkki tuntud tööstuskonglomeraadina, mis valmistab pea kõike - alates sünteetilistest teemantidest ning lõpetades elektrijaamade turbiinide ning lennukimootoritega -, moodustab enam kui kolmandiku ettevõtte käibest selle finantsüksus GE Capital. Erinevalt meist tegutsevad GE Capitali tütarettevõtted nii Soomes kui ka Lätis.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli GE Capitali bilansimaht üle poole miljardi dollari, olles USA pankade hulgas suuruselt seitsmendal kohal. Pole siis ka midagi imestada, et kui märtsi alguses muutus küsitavaks kümnete USA suurpankade ellujäämine, oli nende hulgas ka General Electric.
Riskide vähendamiseks ning investorite rahustamiseks pidi ettevõte vähendama dividende kolmandiku võrra, kümne USA sendini aktsia kohta kvartalis. See oli tugev löök nn tavainvestoritele, sest General Electric on USA ühe suurema aktsionäride baasiga ettevõte (ka Eestis peaks olema ettevõtte aktsionäre märkimisväärselt) ning tegemist on just selliste investoritega, kes on olnud ettevõtte aktsionärid stabiilselt makstavate dividendide pärast. Varem polnud General Electric dividendide suurust vähendanud alates 1938. aastast.
Paraku jäi sellest väheseks ning nädalapäevad hiljem kaotas ettevõte krediidireitingu kõrgeima, AAA-reitingu. Pärast seda oli kõrgeima reitinguga ettevõtteid jäänud vaid viis - Exxon Mobil, Johnson & Johnson, Automatic Data Processing, Microsoft ning Pfizer (viimane on küll vaatluse all).
Pärast naistepäeva sai aga paljudel selgeks, et pangad jäävad ellu, ning aktsiaturud eesotsas finantssektoriga hakkasid sama kiiresti, kui need vahepeal kukkunud olid, kiiresti tõusma.
"Kui palju GE Capital väärt on, saame teada kunagi hiljem," lausus Huntington Assett Managementi portfellihaldur Peter Sorrentino uudisteagentuurile Bloomberg. "Nüüd vaatame taas tuleviku suunas, sest see ei ole null," lisas ta.
Eelmise nädala algul, kui seoses investeerimispanga Lehman Brothers kokkukukkumise aastapäevaga teatasid prominentsed arvajad, et majanduskriis on suure tõenäosusega läbi, ning seda kinnitasid ka mitmed makromajandusnäitajad, meenus analüütikutele ning investoritele ühtäkki, et General Electric on tööstusettevõte. Ja mitte lihtsalt ettevõte, vaid selline tööstusettevõte, mis on üsna paljuski Ühendriikide, aga võib-olla ka terve maailma majanduse peegeldus.
Lisaks sellele meenus neile samadele, kes pool aastat tagasi vaatasid ettevõtet kui investeerimispanka (mõned koguni riskifondi), et General Electric on tugev nendes valdkondades, mida riik eelseisvatel aastatel toetama hakkab (infrastruktuur, roheline energia ning muu innovatsioon ja meditsiinitööstus). Ja nii oligi aktsia tee raketina tõusuks valla.
"Tegemist oleks nagu suure karnevaliga, kus ei tohi küsida, mis kell on ja kus parajasti politsei asub," iseloomustas toimuvat investeerimisportaalile MarketWatch investeerimisfirma Sterne, Agee & Leacha analüütik Nicholas Heyman, kes on andnud aktsiale müügisoovituse.
Tema põhjendas eelmise nädala alguses toimunud hinnarallit ka neljapäevase ettevõtte juhtide kohtumisega analüütikutega, kust võis ettevõtte juhtidelt oodata midagi positiivset.
Midagi üllatavat kohtumiselt kuulda siiski ei olnud. Huvitav fakt, eelkõige ilmselt tulevikku silmas pidades, oli see, et ettevõtte asepresidendi Mark Little sõnul on kontsern viimase aastakümne jooksul kulutanud tehnoloogia uurimis- ning arengutöödeks 50 miljardit dollarit, sellest 1,3 miljardit on olnud investeeringud väljastpoolt.
Muuseas, reedel viibis General Electricu tegevjuht Jeffrey Immelt, kes kuulub ka president Barack Obama nõuandjate ringi, Sotšis.
Artikli autor omab General Electricu aktsiaid